Valkla külaelanike meelerahu heaks annaks palju ära teha, kohe ja suurema rahata
„27. septembril suri Valklas 43aastane mees. Surmatunnistusel on põhjuseks südamerike. Aga igaüks, kellega sellest Valklas juttu teed, räägib kuupäevast 16. august 2013,“ kirjutab hiljutine Eesti Ekspress. Sel päeval sai mees oma õe juures metsatalus olles Valkla hooldekodu kliendilt peksa nii, et jäi meelemärkuseta maha lamama.
Valkla kodu juhataja Toomas Merilai väitis ERR-ile antud intervjuus, et mõnede kohtu poolt erihooldusele määratud inimeste õige koht ei ole Valklas. Leiduvat neid, kes võiks „määratud kodust“ väljas käia, kuid ka neid, kes tuleks saata sundravile psühhiaatriahaiglasse.
Siinkohal tasub teha puust ja punaseks: kohtumäärusega suunatakse hoolekandeteenusele need psüühiliselt haiged inimesed, kes on iseendale ja teistele ohtlikud, kuid pole kuritegu sooritanud või sundravi juba läbinud. Need, kes kuriteoga hakkama on saanud ja kelle toevõimet on piiratud, saadetakse sundravile.
Miks on olukord hooldekodus kontrolli alt väljunud? Kas kriminaalsed mõõtmed võtnud asja lahendamiseks on olemas mingid muud võimalused peale suurte rahahunnikute, mille puudumise üle valjuhäälselt kurdetakse? Kus on õige koht inimestele, kes oma vaimuseisundi tõttu iseendale ja teistele ohtlikud on? Kas Eestis üldse leidub sellist paika?
„Valkla või mingi teine geograafiline punkt, sel pole tähtsust. Oluline on see, mida inimestega selles kohas tehakse,“ selgitab MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse (HENK) spetsialist Urve Tõnisson.
Käitumisel on alati põhjus
Tõnisson koos kolleegide Monika Salumaa ja Ain Klaasseniga on üks vähestest inimestest Eestis, kes teab ja oskab probleemselt käituvaid inimesi „lugeda“ ja inimlikke meetodeid kasutades paremini, neile jõukohast, ilma probleemideta igapäevast elu elama suunata. Oma teadmised on nad ammutanud välismaalt, peamiselt Hollandist, aga ka Soomest ja mujalt. Ning annavad neid erihooldekodude töötajatele koolituste kaudu edasi juba 1998. aastast saadik, ikka ja jälle. Kuid tulemusi justkui pole. Või ei ole need märkimisväärsed, sest probleemselt käituvate klientide elukvaliteet on jätkuvalt halb.
Monika Salumaa hinnangul on probleemi lahendamise võti selles, et pelgalt peavarju, söögi ja ravimite andmise asemel tuleks korrigeerida teenusele saadetud klientide käitumist, vastasel juhul olukord ei parane.
„Kliendi igal käitumisel on põhjus. Absoluutselt igal, ka kõige mõttetumana näival või kuritegelikul. Ja see tuleb töötajal ära arvata ning midagi selle lahendamiseks ette võtta,“ selgitab Salumaa.
Küla ei pea hirmu tundma
Mis puutub konkreetselt Valkla hooldekodusse, siis arvavad nii Salumaa, Tõnisson kui Klaassen (viimane neist on ise aastaid tagasi samas tegevusterapeudina töötanud), et kodu on füüsilist keskkonda silma pidades endale ja teistele ohtlike klientide suhtes vaat et parim võimalik koht Eestis: seal on kuus viieteistkümnekohalist osakonda, kuhu saab kliendid paigutada lähtudes nende sarnastest vajadustest, uksed käivad lukku ja hoovil on kahemeetrine tara ümber.
Selleks, et Valkla külaelanikud enam hirmu tundma ei peaks, läheb tõesti vaja ka senisest enam raha, kuid olemasolevate ressursside ümberpaigutamise ja kehtivate reeglite muutmisegagi annab üsna palju ära teha, kinnitavad HENK-i probleemse käitumise asjatundjad.
HENK-i spetsialistide ettepanekud, millest enamikku saab kohe rakendama hakata:
- Tuleb teha vahet psüühiliselt haigel, vaimupuudega ja arenguhäirega inimesel, neil on erinevad vajadused. Paljudes riikides on psüühiliselt haigete inimeste eest hoolitsemine tervishoiuteenus või sellega tihedas koostöös osutatav sotsiaalteenus, mille peamiseks sisuks on vajaliku ravi korraldamine. Sellele lisandub normaalse päevarütmi pakkumine koos asjakohaste tegevustega, kuid rõhk on siiski ravil ja rehabilitatsioonil. Kuna Eestis ilmselt pole võimalik kõiki psüühiliselt haigetele inimestele mõeldud teenuseid hakata rahastama haigekassa poolt, siis oleks mõistlik minna kompromissile ja jätta kõige raskem sihtrühm psüühiliselt haigeid inimesi, kes on ohtlikud endale ja teistel, teenusele, mida korraldab tervishoiuasutus. See kõrvaldaks erihoolekandeteenuselt inimesed, kellega ainult 320 tunnise koolitusega personal, kelle ainsaks seaduslikuks sekkumiseks on suusõnaline veenmine, ilmselgelt toime ei tule.
- Tugevdatud toetusega liitpuudega inimestele suunatud ööpäevaringse erihooldusteenuse mahtu tuleb suurendada poole võrra, sest vajadus selleks on kordades suurem kui praegused võimalused, mistõttu satub kohtumäärusega teenusele sageli neid, kelle koht oleks tegelikult tugevdatud toetusega ööpäevaringsel hooldusteenusel. Lisaks on juba praegu ööpäevaringsel hooldusteenusel inimesi, kelle toetusvajadus on tunduvalt suurem kui kõnealune teenus võimaldab. Samuti tuleb mõelda sellele, et vaimupuudega inimesed, kes praegu ööpäevaringset hooldusteenust tarbivad, vananevad. Nende oskused vähenevad ja üks töötaja kümne kliendi kohta ei suuda peagi tagada vajalikku jälgimist ja sekkumist. Kindlasti peavad teenust pakkuvad asutused ja üksused spetsialiseeruma, sest kvaliteetset teenust saab pakkuda ainult kindlale sihtrühmale (raske/sügava vaimupuudega ja füüsilise puudega inimesed; kerge/mõõduka vaimupuudega ja füüsilise puudega inimesed; traumajärgse ajukahjustusega inimesed; psüühiliselt haiged ja füüsilise puudega inimesed jne).
- Tugevdatud toetusega ööpäevaringse hooldusteenuse spetsialiseerumise raames tuleb luua teenus autistidele. Tegemist on sihtrühmaga, keda ükski praegune teenusepakkuja endale ei soovi või kui nad ongi teenusel, siis sageli nendega toime ei tulda. Siit ka põhjus, miks neid liigagi tihti paigutatakse kohtumäärusega hooldusteenusele, mis sisuliselt tähendab selle sihtrühma väärkohtlemist.
- Kohtumäärusega teenusel elavad kliendid tuleb grupeerida lähtuvalt nende diagnoosist, tegevusvõime tasemest ja vanusest. Valkla kodu füüsilised võimalused on selleks igati sobivad, sest juba praegu elavad kliendid kuues erinevas viieteistkümnele inimesele mõeldud osakonnas. Osakonna füüsiline keskkond, päeva ülesehitus ja juhendamisvõtted peavad lähtuma selles osakonnas elavate inimeste vajadustest. AS Hoolekandeteenused plaan koondada kogu kohtumäärusega teenus Valklasse on väga hea, sest see ennetab teenusel viibivate klientide kohtumise teiste teenuste klientidega. Lõpeb igasugune nõrgemate ärakasutamise või „äritsemine“.
- Kohtumäärusega teenusel viibivatele tööealistele klientidele peab päevaplaan sisaldama töötegevusi väljaspool osakonda, sest see on normaliseerimise üks põhiprintsiipe ja alus inimese käitumise muutmiseks. Enamus klientide poolt esitatud probleemsest käitumisest saab alguse igavusest, sobiva tegevuse puudumisest. Siinkohal ei mõtle me päevakeskuses puzzle ladumist või karaoke laulmist, vaid tööd või töösarnast tegevust, mida inimene tunnetab kohustusena, kuid annab ka võimaluse tunda end tähtsa ja vajalikuna. Siia tuleb panustada ka rahaliselt. Töö tegemine kindlal ajal päevast ei saa klientidele olla vabatahtlik, see peab olema lahutamatu osa nende probleemse käitumise muutmise plaanist.
- Igale kliendile, kes kohtumäärusega teenusele saabub, tuleb osakonna personali poolt koostada käitumise juhtimise plaan, milles on täpselt sõnastatud realistlik eesmärk, mida soovitakse antud inimese puhul saavutada ja konkreetsed tegevused, juhendamisvõtted ning kokkulepped, mis selle eesmärgini viiks. Lihtsalt kinni hoidmine mingis asutuses ei paranda kellegi käitumist.
- Kui kliendi käitumine kohtumäärusega teenusel on paranenud, peab teenuselt lahkumine toimuma samm-sammult. Teenusel viibitud aja jooksul on kliendile loodud piirid ja raamistik, kuidas käituda. Kui see ootamatult kaob, on tõenäosus suur, et sisseharjunud käitumine tuleb „vanas tuttavas“ keskkonnas ruttu tagasi. Seetõttu peab kohtumäärusega teenusele lisaks looma ööpäevaringse erihoolekandeteenuse, mis oleks „vahejaamaks“ kinnise osakonna ja väiksema toetuse või iseseisva elu vahel. Sellel teenusel jätkub sama päevaprogramm ja juhendamine, kuid piirid on veidi vabamad ja kliendi omaosalus otsuste tegemisel suurem. Kui klient sellel teenusel suudab toime tulla, on ta valmis tarbima mingit muud erihoolekandeteenust või naasma koju. Kui mitte, siis tuleb suunduda tagasi kohtumäärusega teenust tarbima.
- Selleks, et tagada kohtumäärusega teenusel viibivate klientide juhendamine ja järelvalve peab igas osakonnas päevasel ajal tööl olema vähemalt kolm tegevusjuhendajat, kes töötavad ühtse meeskonnana. Praegusel hetkel on kaadri vähesus ja suur liikumine Valkla kodu üks peamisi probleeme. Enamasti töötavad kohtumäärusega teenusel klientidega naisterahvad, paljud neist tunnevad ennast ebakindlalt ja kardavad kliente. Ebakindel tegevusjuhendaja ei ole edukas probleemse käitumise juhtija.
Praeguse kaadriprobleemi leevendamiseks pakume lahenduse, mis eeldab kompromissile minekut. Kui mõningad aastad tagasi otsustati, et tegevusjuhendaja valve pikkus ei saa olla 24 tundi, sest nii pikka aega järjest ei suuda keegi väsimust üles näitamata töötada, siis olime ja oleme siiani sellega nõus, sest klient vajab enda juhendajaks puhanud inimest. Selle otsuse tulemusena aga lahkusid töölt paljud, sealhulgas noored ja keskealised mehed, kes tegevusjuhendaja ameti kõrval veel kusagil mujal tööl käisid ja nii oma perele normaalse sissetuleku tagasid. Lahkujate asemele uusi tulijaid aga napib, sest kaheksa või kaheteistkümnetunnised valved tähendavad tihedamat töögraafikut, samuti ei ole pakutav palk ja staatus just väga motiveerivad.
On tekkinud olukord, kus kohtumäärusega teenuse osakonnas sageli juhendab viiteist klienti ainult üks töötaja, sest teist (rääkimata kolmandast) lihtsalt ei ole. Kui nüüd teha valik kahe halva vahel: väsinud töötaja või pole üldse töötajat, siis mõistlik on valida väsinud töötaja. Võib ju rääkida sellest, et järgmisel aastal tegevusjuhendaja palk tõuseb, kuid see tõus ei saa kindlasti olema nii suur, et raha pärast hooldekodu väravatesse tööotsijate järjekorrad tekivad. Kui aga teha kompromiss (kas või ajutine) ja lubada 24 tunnised valved vähemalt kohtumäärusega teenusel töötavatele tegevusjuhendajatele, on lootus, et tööle hakkavad tagasi tulema ka noored ja keskealised ja mehed.
KOMMENTAAR
Bärbel Vapper, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist:
2014. aastal on prioriteet tõsta erihoolekande kättesaadavust ja kvaliteeti üle Eesti. Oluliselt tõuseb erihoolekande eelarve, neli korda kiiremini kui eelarve tervikuna. Lisaraha võimaldab asutustel tõsta erihoolekande töötajate palkasid. Samuti suurendame riigi poolset rahastust isiku majutuse ja toitlustuse eest tasumisel ja tõstame erihoolekande pearaha kõikide teenuste puhul ning vähendame järjekordi.
Valkla kodus soovime kohtumäärusega teenust osutavate töötajate palgad tõsta Eesti keskmise palga tasemeni (keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta II kvartalis oli Statistikaameti andmeil 976 eurot – toim).
Järjekordi üle Eesti kõikide teenuste lõikes peab Sotsiaalkindlustusamet. Järjekordades on ka isikuid, kes on juba erihoolekandeteenusel, kuid ootavad kohta vahetajana mõnda teise asutusse. Toetavate teenuste puhul võivad isikud olla kõikide teenuste järjekorras korraga, samuti võib järjekorras olla inimesi, kes hetkel siiski ei soovi veel erihoolekandeteenusele minna. Seega on praegu järjekorrad pikemad, kui on reaalne vajadus, kuid kindlasti on meil olulisel määral vaja juurde luua ka teenuskohti üle Eesti. Kohtade juurde loomiseks on aga vaja teenuse osutajaid, kes oleksid valmis erihoolekandeteenuseid pakkuma. Toetavate teenuste puhul oleks võimalik lisaraha eest järjekordi vähendada kohe aasta algusest, sest asutuste valmisolek on olemas.
Hetkel on puudus just ööpäevaringsetest kohtadest üle Eesti. Selleks, et teenuse osutajaid üle Eesti juurde tekiks, tõstame teenuste pearaha ning otsime motiveeritud teenuse pakkujaid, kes oleksid valmis osutama heal tasemel erihoolekannet psüühilise erivajadusega isikutele.
Järjekorrad
Igapäevaelu toetamise teenus 154
Töötamise toetamise teenus 175
Toetatud elamise teenus 146
Kogukonnas elamise teenus 74
Ööpäevaringne erihooldusteenus 378
Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule 74
Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 15
Kohtumäärusega teenusel järjekordi ei ole ning kohtu suunamisel saab isiku teenusele paigutada viivitamatult.
24tunniste vahetuste võimaldamine võib olla üks võimalus töötajate, eelkõige just meespersonali leidmiseks. Küll tuleb aga arvestada, et tegemist on väga keerulise sihtgrupiga, kelle puhul peab personal olema valmis iga hetk reageerima ja oskama keerulisi olukordi lahendada. See pole lihtsalt öine valve, vaid valmis peab olema ka öösel juhendamiseks, abistamiseks, kuulamiseks ja suhtlemiseks, kui vaja. Ka öisel ajal on vaja, et personal oleks nii füüsiliselt kui ka vaimselt puhanud ning nende tähelepanu ei tohi hetkekski kaduda. Terve päeva juba vahetuses olnud tegevusjuhendaja väsib paratamatult ning sellepärast ei ole 24tunniseid valveid erihoolekandes pooldatud. Küll aga oleme valmis tegema AS-ile Hoolekandeteenused uuesti ettepaneku kaaluda võimalusel vähemalt osaliselt 24tunniste valvete tagasitoomist ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste osutamisel. Enne tuleb seda muidugi töötajatega arutada ning proovida selle rakendamist.
Sotsiaalministeeriumis on väljatöötamisel erihoolekande arengukava, millega paneme paika erihoolekande arengusuunad aastani 2020. Eesmärgiks on luua riigi tasandil eeltingimused psüühilise erivajadusega täiskasvanute osalemiseks ühiskonnaelus ning tagada paindlikumad, kättesaadavamad ja vajaduspõhised teenusevormid üle Eesti. Selle käigus vaatame üle kõik erihoolekandesüsteemis hetkel esile kerkinud kitsaskohad ning otsime sobivaimaid lahendusvariante.
HENK eksperdid on ka antud arengukava välja töötamisse kaasatud. Nende ettepanekud on kindlasti heaks sisendiks süsteemi arengusse. Ettepanekud vaatame üle arengukava väljatöötamise käigus.
