Mess "Maale elama!"
FOTO: Mobiilifoto: Aive Mõttus
Projektiosaliste kohtumisel Halliste rahvamajas 4. oktoobril tehti ülevaade sihtgrupi seas korraldatud veebiküsitlusest, arutati ettepanekuid oktoobri lõpus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri juures toimuvaks ümarlauaks jm. Läinud aastal Lõuna-Eestis
käima lükatud pilootprojekti "Kodanikualgatus: Maale elama" raames kohtusid tänavu aprilli lõpul Tallinnas tehnikaülikooli aulas korraldatud messil „Maale elama" nende Võru-, Valga-, Põlva-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaa kogukondade ja valdade esindajad, kes pikisilmi ootavad uusi elanikke. Messil anti linlastele igakülgselt infot oma piirkonna võimalustest, mida tulijaile pakkuda on.
Arutamaks, mis on messist möödunud kaheksa kuu jooksul muutunud projektis osalenute mõtetes, aga ka ühiskonnas laiemalt, ja millised ettepanekud seadusloome osas edastada poliitikutele, kohtusid projektiga seotud kogukondade ja omavalitsuste esindajad Võru-, Setu- ja Mulgimaalt Hallistes. Arutelu juhtis Eesti Külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu.
Mess julgustas Esmalt kuulati skaibi kaudu loodud telesilla vahendusel augustikuus Tallinnast Värskasse kolinud Kairi Põldsaare maale elamaasumise lugu. „Kui poleks olnud „Maale elama" messi aprillis Tallinnas, poleks ma praegu siin," tõdes noor naine. Just messilt sai ta julgustava positiivse kogukonnatunnetuse. „Koos meiega tuli veel üks paar siia elama ja üks peab plaani, messi tuleb kindlasti jätkata," lisas ta Halliste rahvamaja saalis istunud kuulajate küsimustele vastates.
Projektis vabatahtlikuna osalenud geograaf Anette Org Võrumaalt andis huvitava põhjaliku ülevaate sihtgrupi seas korraldatud veebiküsitlusest, mis puudutab maale elamaasumise temaatikat.
Projekti vahepealsest kulgemisest rääkis selle algataja MTÜ Partnerlus juhatuse liige ja Võrumaa arenguagentuuri juhataja Ivika Nõgel. Kampaania on tema sõnul äratanud paljudes eestimaalastes soovi linnast maale kolida. Projekti jooksul on Lõuna-Eesti kogukonnad suhelnud üle 300 huvilisega. Kogukondades koha peal on vastu võetud ja võimalusi näidatud umbes 60 perele. Elukoha on ostnud või elama tulnud 30 peret ja ligikaudu 80 inimest. Kodulehte www.maale-elama.ee on külastanud üle 23 000 inimese, neist ainuüksi septembrikuus 5000 inimest.
Maal elamise kuvand on Nõgeli hinnangul meedia abiga muutunud valdavalt positiivseks.
Projekt on äratanud ka rahvusvahelist huvi ning Tartu ülikoolis on selle pinnal valmimas magistritöö.
Halliste vald on esirinnas Projekti mõttepausikohtumisel Hallistes väljendas Halliste vallavanem Andres Rõigas rahulolu selle üle, et aasta on läinud väga hästi. „Kevadel oli meil kaksteist maja müügis, loodan, et oktoobri lõpus pole neid enam ühtegi. Ühe maja puhul kulus ostusoovist kuni ostu-müügini vaid nädal," tõi ta näiteks. Vallavanema initsiatiivil tehti kevadel toimunud messiks värvifotodega trükis.
See tutvustab põgusalt nii Halliste valda kui seal viimastel aastatel kodu soetanud inimeste lugusid koos nende hoonete piltidega.
Mõisakülla, kus majad ja korterid on võrdlemisi taskukohase hinnaga, on linnapea Ervin Tambergi sõnul viimasatel kuudel elama asunud kaks peret. Huvilisi on maad kuulanud elamaasumisvõimaluste üle ka Paistu vallas, teisalt on omakorda vallavalitsus vallavanem Ene Saare sõnul saanud projektis osaledes selgema pildi vallas olemasoleva kinnisvara olukorrast.
Vaja on seadusandlikku tuge Mõttetalgute käigus Hallistes koorus välja peamine, mida ootavad „Maale elama" projektis osalejad seadusandjailt.
Peeti oluliseks panna käimasolev haridusreform nii koolide rahastamise kui õpetajate palgasüsteemi osas regionaalpoliitika teenistusse; on ju kool piltlikult öeldes see lõke, mille ümber inimesed maal istuvad. Seaduste vastuvõtmisele riigikogus peaks eelnema analüüs nende võimaliku erineva mõju kohta linnas ja maal. Maale eluaset rajada soovijaile tuleks anda maksusoodustusi ja kehtestada soodsamad pangalaenu tingimused.
Maaletulijaile peaks olema rohkem suunatud ka riiklik hajaasustuse programm. Nende huvides tuleks üle vaadata samuti tööturumeetmed. Omavalitsustele tuleks aga luua toetusfond elamufondi parandamiseks jne.
Omavalitsused peaksid olema rohkem huvitatud inimestest, kes soovivad maale tulla. Nendega tegelemine peaks olema mõne särasilmse omavalitsusametniku tööülesannete hulgas, kes personaalselt suheldes innustaksid tulla tahtjaid ja vahendaksid vajalikke kontaktandmeid. Nii saaksid tulijad neilt infot pottseppade, ehitajate, traktoristide, küttepakkujate, kaevupuhastajate jne kohta.
10. oktoobril toimusid läbirääkimised külaliikumisega Kodukant algatuse „Maale elama" ülevõtmiseks Kodukandi strateegiaplaani ja selle laiendamiseks kogu Eestile. Vastavaid rahastamisvõimalusi arutatakse Ivika Nõgeli sõnul lähiajal koos regionaal- ja võimalik, et ka põllumajandusministriga.
Järgmine „Maale elama" mess toimub Nõgeli hinnangul tuleval sügisel. Lähiajal aga asutakse väljaarendama infoküllast temaatilist kodulehte jm.
