Lihaveisekasvataja mõtleb tõuge ja sööta valides tarbija soovidele

Mandri-Euroopa klientidel on veiseliha suhtes kindlad eelistused: see olgu hele ja valge rasvaga. Iirimaa farmerid kasvatavad neile just täpselt sellist.

"Itaallased armastavad suhteliselt heledat ja valge, mitte kollase rasvaga veiseliha. Iirlased kasvatavad seetõttu hästi palju šaroleesid ja limusiine," kirjeldab erinevates riikides paiknevate osapoolte soove ja nende täitmist Eesti lihaveisekasvataja Aivar Pukk.

Hiljuti oli Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi liikmetel võimalik oma silmaga kaeda, kuidas Iirmaa lihaveiste nuumafarmides elu käib.

See, et saareriigis ajast aega hulgaliselt loomi kasvatatud ning et seal lõpmata palju rohumaid leidub, polnud meie veisekasvatajatele mingi uudis. Küll aga pakkus huvi see, kuidas suurema lihakuse nimel erinevaid lihaveisetõuge ristatakse.

Paaritusgruppidesse pulle valides arvestatakse, et ühed tõud (nt aberdiin-angus) sobivad oma iseloomult ja piimakuselt paremini ammedeks, teised (šarolee, limusiin, simmental) aga annavad lihavama keha ja kiirema kasvu.

Ka oma paarisaja lihaveise hulgas hoiab Aivar Pukk samasugust joont. "Mul on loomad jaotatud nelja-viide erinevasse karja, igaühe juures hoian erinevat tõugu pulli. Aberdiin-angus sobib esmaspoegijatele, sest vasikad sünnivad kergelt, simmental annab edasi häid emaomadusi ja piimakust, limusiin lihakust," selgitab Pukk oma valikukriteeriume ning lisab, et sama teevad ka teised kasvatajad, kes just tõesti pelgalt puhtatõulisi loomi ei kasvata. Ühtlasi tõdeb ta, et hereforde ja aberdiin-anguseid on Euroopasse kergem müüa tõuloomade kui lihana (nende liha on tumepunane ning rasv kollane).

Eestlastel veiseliha tõulisuse ja sealt edasi ka liha ning rasvakihi värvuse suhtes veel eelistust välja kujunenud pole, veiseliha tarbimine on võrreldes muu Euroopaga pea olematu.

Euroopa tarbija soovitud välimuse annab veiselihale teraviljaga nuumamine. See kasvatab kopsakaks ka lihakeha.

"Söötmise teadust tundes saab päris häid juurdekasve. Näiteks on kindlaks tehtud, et 120päevasel lõppnuumal olevate veise vatsa on võimalik veerandi võrra efektiivsemalt tööle panna, kasutades tasakaalustatud ja tärkliserikast sööta," toob Aivar Pukk näiteks.

"Eks me peame samuti Euroopa tarbijat silmas pidama, kuigi see pole kerge. Meil kasvatatud lihaveiseliha eluskaalu kilogrammi hinnavahe on terve euro, transpordi osa sellest on 30 senti. Ühtne turg küll, aga mida suurem see on, seda lahjemaks supp jääb," räägib kogenud veisekasvataja.