Anne Kuusk teab, kuidas väikeses kohas elu taas käima panna

Viimased 20 aastat Turba kultuurimaja juhtinud Anne Kuusk alustas aastal 1993 ringide ja kooride töölepanekuga, sest maja oli sisuliselt välja surnud. Praegu külastatakse sealseid etendusi ning muid ettevõtmisi pealinnast ja kaugemaltki, kirjutab Harju Elu.

"Enne minu tulekut oli majas olnud pidev juhatajate vahetus. Rahvas räägib, et isegi kõikide nimesid ei jõudnud meelde jääda, kes sealt läbi käisid," tunnistab Anne Kuusk. Ei töötanud mingeid ringe, ei olnud tehnikat või kostüüme. Ometi oli kohalikel tahe midagi teha ning kohe hakkas rahvas ka kultuurimajja naasma. "Tuli meie maa sool, kooliõpetaja Ingrid Bärenklau toredate mõtetega. Ta hakkas tegema näiteringi, pani tööle memmede rahvatantsuringi ning hakkasime tegelema ka lastega," loetleb Kuusk.

Täna on maja tegevust ja inimesi täis. Hooaeg avati septembris teatrikuuga. Truppe käis Turbas palju ning iga etenduse ajal oli saal rahvast täis. "Albu teater oli just enne olnud Paldiskis, kus neid vaatas kolm inimest. Meil oli publikut üle 70," ütleb juhataja.

Millised on teised tegutsevad ringid ja koorid? "Nagu sada aastat tagasi, on need tants ja koorilaul. Rahvatantsus käivad naised, lapsed ja memmed. Šõutants on ka noorematele," ütleb Anne Kuusk. Tema sõnul hakkas eesti rahvas rahva- ja seltsimaju ehitama just selleks, et olla koos ning arendada isetegevust. "Kuni püsivad kultuurimajad, püsib ka Eesti riik," on ta kindel. Seda virtuaalse ja digitaalse maailma pealetungi kiuste. Selle kinnituseks olevat näiteks teatriõhtud, mida sõidetakse vaatama isegi pealinnast.

Loe pikemalt Harju Elust.