Riik ei müü põllumaad maha, pigem annab rendile
1989. aasta ENSV Taluseaduse alusel rajati ligi 11 000 talu kogupindalaga 250 000 ha. Tänaseks on talusid tunduvalt vähem ja suur osa kunagistest alustajatest on talupidamise lõpetanud ning osad on oma maad ka maha müünud.
Maakonverentsil ettekandega esinenud Maa-ameti õigusosakonna juhataja Triinu Rennu tõi esile, et tänaseks on maareformi seaduse alusel eraomandis 98% maast (2 587 532 ha), samas Riigivara seaduse alusel on müüdud 2% maast (50 552 ha). Praegu ongi riigimaa osatähtsus kinnisvara müügitehingutest vaid 6%, ülejäänud müügitehingud teevad senised maaomanikud.
Maareformi seaduse eesmärk oligi maa eraomandusse andmine ja juba algusest peale maadeldi probleemiga, kuidas vältida põllumajandusliku maa omandamist mittetootja poolt või vari-isikute kaudu maa kokkuostmist. Nii kaotati näiteks 2003. aastal põllumaade erastamine ja maad anti kasutusvaldusesse, mis on asjaõiguslik rent.
Maa-ameti õigusosakonna juhataja Triinu Rennu selgitas, et kasutusvaldusega maid harinud põllumeestele anti lubadus saada tulevikus selle maa omanikuks. Näiteks sel aastal on Eesti müüdud ligikaudu 400 kasutusvaldusega maad, millest umbes 50 maksustamishinnaga. Kui need 50 põllumajandusmaad oleks müüdud turuhinnaga, siis oleks riik teeninud 1 miljon eurot enam.
Enampakkumisega on riik müünud maatulundusmaa sihtotstarbega maad alates 2009. aastast kokku 9710 ha. Nii müüdi 2011. aastal 2733 ha, eelmisel aastal 1698 ha ja tänavu 1888 ha. Sellise maa müügihind oli tänavu 1854 eurot/ha, eelmisel aastal 1525 eurot/ha.
Rendile on antud tänavu 3310 ha maatulundusmaad keskmise rendihinnaga 128 eurot /ha. Veel eelmisel aastal oli maa-ameti poolt enampakkumisega rendile antud maatulundusmaa keskmine rendihind 90 eurot/ha.
Küsimuse peale, miks riigi rendihind 128 eurot hektari eest on nii kõrge, vastas Triinu Rennu, et hind kujuneb oksjonil.
„Meile tundub tihtipeale, et rendihinnad on kõrged, samas oleme riigi rendihindades teistest riikidest tunduvalt maas,“ selgitas Rennu.
Köögiviljakasvataja Kalle Reiter päris aru, kes kontrollib ja karistab neid riigimaa rentnikke, kes ei hari põllumajandusmaad ja lasevad selle võssa kasvada.
Maa–ameti õigusosakonna juhataja selgitas, et põllumajandusmaa rendi puhul, kui võetud kohustusi ei täideta, on võlaõigusseaduses ette nähtud leppetrahvid, samuti rendilepingu lõpetamine.
