Indrek Kullam: Kõigepealt tuleb oludega tutvuda. Kindlasti ei tule kiireid kannapöördeid, kuna omavalitsus on suure inertsiga ja äkilised muutused teevad rohkem kahju kui kasu.

Samas pean oluliseks saada selgust, milline on valla allasutuste ja vallamajas ametis olevate inimeste töötahe ja võimekus ning kas on asjaolusid, mis takistavad edukalt tööd teha. Lahendada tuleb eelnevalt tekkinud probleemid ja koos volikoguga asuda ellu viima võetud eesmärke.

Milline on Teie pilt Kehtna vallast?

Kehtna vald on hajusalt asustatud roheline vald.

Olete istunud napilt nädala vallavanema toolil, kuidas tunne on?

Tundub põnev, ent väga suurt elevust ei saa tunda, kuna Rapla vallaga seotud tööprobleeme ei ole tänaseks veel seljataha jätta saanud. Tunne on, et olen linnast tagasi maale tulnud ja tunda on rahulikumat ja kindlamat rütmi.

Teil on kolme omavalitsuse juhtimise kogemus - Avinurmes vallavanem, Raplas abivallavanem ja Kehtnas taas vallavanem. Millise kogemuse ja arusaamise omavalitsuse juhtimisest on varasemad töökohad Teile kaasa andnud?

Juhtimise olemus on materjalis ehk inimestes. Töötajaid tuleb väärtustada ja välja teenida nende usaldus.

Omavalitsuste töötajad on enamasti staažikad ning neil on kujunenud omad tööharjumused. Avinurmes töötades olid töötajad kui üks sõpruskond, üksteist toetati ja aidati.

Raplas oli tunda teatud erimeelsusi ja töökeskkond oli linnale omaselt veidi närviline. Kehtna meeskonda õpin alles tundma. Juhtimises on oluline saavutada tasakaal, jõuga ei ole võimalik midagi saavutada.

Milline võiks olla Kehtna valla tulevikupilt? Kehtna valla arenguvaru?

Kehtna tulevikupilt on seotud Rapla ja Tallinna arenguga. Olulist pööret Kehtna valla elanike arvu vähenemisse on raske tuua, kuna see sõltub pigem välistest teguritest (niinimetatud Tallinna ja Rapla mõju) kui sisemistest. Küll aga saame pakkuda oma praegustele vallakodanikele paremat elukeskkonda.

Millise naabervallaga ühinemist toetaksite?

Hetkel ei toeta ühinemist ühegi vallaga, pigem näen selles valla killustumist. Ühinemisest rääkides peaks Kehtna, Käru, Juuru, Raikküla ja Järvakandi vallad moodustama ühise meeskonna ja asuma Rapla vallaga läbirääkimistesse kui võrdne partner. Ükshaaval oleme nõrgad ja üksteisega liitudes ei saavuta väiksemad vallad paremat tulemust.

Teie kodu on Keavas. Kas värskel vallavanemal jagub tulevikus aega usina keavalasena midagi kodupaiga heaks korda saata?

Tundub, et Keava paremad ajad on jäänud aegade taha. Küll aga on peale kasvamas uus teotahteline põlvkond ja säilinud mälu varasematest aegadest.

Keava inimestel on ootus, et olud pöörduksid paremusele ja arvan, et midagi annab ära teha. Ühe olulise asjana näen raudteejaama ümbruse väljanägemise parandamist, see tähendab, et omanikud peavad vastutama oma kinnistute eest.

On ju see ala alevikku sissesõit ja esmamulje kujundaja. Edasine sõltub Keava inimeste enda tahtest ja soovidest.
__________________________________________________________________

Sündinud ja kasvanud Tartu linnas. Õppinud metsamajandust Kaarepere sovhoostehnikumis (rahvasuus Luua koolis) ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias. 1990 kolis Avinurme taastama esivanemate talu, kus jätkavad nüüd tema täiskasvanud pojad.
Varasemad ameti- ja töökohad:
1999 - 2003 sotsiaalministeeriumi projektijuht (hiljem Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse juhataja)
2000 - 2003 Avinurme vallavolikogu esimees
2003 - 2011 Avinurme vallavanem
2011. aasta oktoobrist Rapla vallavalitsuse abivallavanem.
Eesti Kaitseliidu liige aastast 1992. Osaleb võimalusel õppustel ja laskevõistlustel ja saavutanud viimases häid tulemusi. AS-i Rapla Vesi ja AS-i Matsalu Veevärk nõukogu liige.
Indrek Kullam elab juba üle aasta Kehtna vallas Keava alevikus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena