Konguta valla vanim elanik peab üheks pikaealisuse saladuseks lakkamatut optimismi
Sünnijärgselt oli Elli nimeks Bronislava Mission, nimi eestistati ning abiellumise järgselt sai neiu nimeks Elli Kaupmees.
Elli elab Konguta valla ja Elva linna piiril Verevi järve läänekaldal. Maaliline tee lookleb läbi metsa, üle künka, mööda Mudajärve kaldaala ning lõpeb soisel Verevi järve kaldal madala maja ees. Siin Vana-Kanaval on Elli elanud 77 aastat. Maja on omanikust tublisti vanem, kuid väga hubane ja soe. Elliga istume köögi laua taga ning vestleme. Kohal on ka Elli tütar, poeg ning pojanaine.
Lapsed kinnitavad ühest suust, et memm on väga optimistlik ja see paistab naerusuise proua näost ning olekust igati välja. Vanaproua päev algab pudru söömise ning tee joomisega, ta kuulab raadiot, vaatab televiisorit, sirvib ajalehti ning toimetab ahju kütmise juures. Memm, nii kutsuvad Ellit tema lähedased, armastab mett süüa, kuumas saunas käia ning nalja armastab Elli samuti. Suguvõsas ei mäleta keegi, et Elli oleks kunagi nutnud. Samas kinnitavad lapsed, et ema on alati olnud külma närviga ning kindlameelne.
Elli Kaupmees on sündinud Leedus 17.11.1913. Tööpuuduse tõttu koliti 1916. aastal Eestisse, Elli oli siis kolme aastane tüdrukuke ega mäleta neist aegadest midagi. Pere asus elama Tartumaale, praegusesse Külitsesse. Elli on pere vanim laps, kokku oli neid kolm õde.
Elli abiellus 23-aastaselt Artur Kaupmehega, aasta oli siis 1936. Abikaasa töötas Vellavere Kolhoosis, hiljem Elva EPT's mahaanikuna, kokku 50 aastat. Abielu kestis 49 aastat, 1985. aastal abikaasa suri ning Elli on elanud viimased 28 aastat lesena.
Elli on kogu oma elu olnud koduperenaine, tema ülesandeks oli kasvatada lapsi, hoolitseda loomapidamise, põllumaa ja talu eest. Palgatööl Elli ei käinud, seda tegi abikaasa. Vana-Kanava perenaine on alati loodust armastanud. Kohaliku metsad, sood ja rabad on Ellile põhjalikult tuttavad. Naine on alati armastanud metsaande korjata. Tütar meenutab, et ema oli 94-aastane, kui saatis ta poodi uute kummikute järele, ikka selleks, et jõhvikale minna. Läheks veel praegugi, aga jalad ei ole enam need mis varem - täpsustab memm ise.
Palun rääkida sõja ajast.
Tütar oli viimase sõja ajal 4-aastane, koos vennaga meenutavad ammuseid aegu. Sakslased tulid hoiatasid, ütlesid et minge ära sõjapakku siin tuleb suurem lahing. Mälestustes on pilt, kuidas teisel pool järve (Arbimäel) majad põlesid. Esimesel ööl oli perekond keldris, lapsed mäletavad kuidas isa kaevas auku ning tema lähedusse tulistati, kuulsid laske ja kuulide vihinat, aga nendest keegi pihta ei saanud. Hiljem läks pere läbi viljapõllu metsa peitu. Mööda Kavilda oja liiguti Erumäele, seal saadi tuttavate juures peavarju. Tütar mäletab, et oli heinaküüni laadne suur hoone, kus oli palju rahvast koos. Kui lahing oli lõppenud, tuli pere koju tagasi. Kõikjal olevalt liikunud hulkuvad koduloomad, mullikad jalutasid õuele, jõid ja läksid jälle väravast välja.
Kõige raskem oli vene aeg (Stalini aeg) jutustab memm naeratades, ütleb, et venelane viis kariloomad ära, andis paberi vastu, et selle alusel saab raha. Kuid raha ei antud - loomad läksid kui kingitus. Memm kordab seda lugu paaril korral, on tunda, et selline käitumine on solvanguna vanainimesel siiani hinges. Sakslane olevat seevastu alati vahetuskaupa teinud, andnud lastele tropsikomme ja majja tulles viisakalt püssi ukse taha jätnud.
Vanamemm muigab: "Nooruspäevad on meeles, too oli ilus aeg. Noorena oli jõudu, naeru ja nalja."
Vanaks elamise retsepti võiks Elli puhul kokku keeta lakkamatust optimismist, tugevast närvist, tervislikust talutoidust, liikumisest ning värskest õhust. Moodsal kombel võib põhjuseks tuua ka geenid. Elli ema elas 82-aastaseks, üks tema õdedest suri 96-aastasena, teine lahkus haiguse tõttu 75 aasta vanuselt.
Elliga samal aastal on sündinud armastatud eesti helilooja ja muusik Raimond Valgre, helilooja ning pedagoog Villem Kapp, luuletaja Kersti Merilaas, kergejõustiklased Johannes Hallik, Ruudi Toomsalu ning Aksel Kuuse. Vikipeedia andmetel avati 1913. aastal Kopenhaagenis Väikese merineitsi kuju, Peterburis asutati Korporatsioon Rotalia ning Põhja-Ameerikas mõõdeti kõigi aegade kõige suurem temperatuur 56.7 °C. Tallinnas avati uus "Estonia" teatrimaja, valmisid Bekkeri ja Vene-Balti laevatehastes esimesed sõjalaevad ning Nõmmel hakati rajama nn Peetri aedlinna, praegust Pääsküla.