Tamsalu kultuurimajas toimus Lääne-Virumaa tegusate inimeste pidupäev
See esitab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile täiendavaid nõudeid, kuivõrd toimetulek vananedes kahaneb ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek).
1999. aasta mais tuli Euroopa Liit välja poliitilise dokumendiga "Euroopa igale eale", mille läbivaks märksõnaks oli aktiivne vananemine. Rõhutatakse, et vanaduspõlveks piisava sissetuleku kindlustamise kõrval on niisama oluline eakatele inimestele igakülgsete võimaluste loomine aktiivseks eluks - töötamiseks, enesetäiendamiseks, oma huvialadega tegelemiseks, vaba aja veetmiseks, kultuuri- ja ühiskonnaelus osalemiseks. Samuti on vaja pikendada kvaliteetset eluiga ning toetada eakate inimeste iseseisvat toimetulekut.
Eesti eakatele suunatud poliitika prioriteediks on luua võimalused eakate iseseisva toimetuleku toetamiseks ning tegusaks vananemiseks pideva kõrvalabi toel. Muutused suhtumises vananemisse ja eakatesse inimestesse nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil on Eesti vanuripoliitika tegevuskava aluseks, samuti püüdlus tugevdada inimeste vahelist hoolimist ning eakate sotsiaalset kaasatust (1, http://www.sm.ee/sinule/ eakale.html )
Kogu eelpool käsitletud poliitika ja seaduste valguses kandis Lääne-Virumaa eakate sügisene pidupäev just ainuõiget nime. Eks on elus ikka nii olnud, et osa inimestest istub kodus ja viriseb maailma probleemide üle, teine osa aga on probleemidest üle ja otsib elus uusi väljakutseid, naudib sõprade seltskonda ja tunneb end täisväärtuslike ühiskonna liikmetena. Tamsalus olid peol kokku saanud kõrges eas värske vaimuga mõtteerksad, aktiivsed ning loovad prouad ja vanahärrad. Elurõõmu ei rikkunud ei vaegnägemine ega vaegkuulmine, tugiraamist rääkimata.
Selline tore 400-liikmeline seltskond käib meil majas kord või paar aastas. Sel aastal oli publikut nii palju, et kasutasime lisatoole. Alati on tore neil pidudel esineda, sest tegu on ühe parima publikuga. Siin ei koonerdata aplausi ega tänusõnadega. Ja eks me ikka püüame oma kontserdiga nende toredate inimeste hingekeeli puudutada.
Suur osa pidulistest on ise aktiivselt tegelenud rahvakultuuri ja kaunite kunstidega, teinud kultuuri- , raamatukogu- ja muuseumitööd, hoidnud au sees esiemade käsitööoskusi.
Maavanem hr Einar Vallbaum andis 9le aktiivsele härraleprouale üle Lääne-Viru Maavalitsuse tänukirjad. Kultuurilembeliste kodanike vanus küündis 90nda eluaastani ja lavastaaži oli paljudel üle 50ne aasta. Pr Pilvi Lepiksoo andis Rahvakultuuri Keskuse tänukirjad üle13le aktiivsele ja pikaajalisele rahvakultuuri arendajale. Tamsalu vallast tunnustati Selma Mäekivi. Selma on aktiivselt taidlusringides osalenud 53 aastat. Elukogenut seltskonda olid tervitama tulnud Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees hr Andres Ergma, maakonna omavalitsuste juhid ja sotsiaaltöötajad.
Kui tunnuskirjad ja lillekimbud tänusõnade ja heade soovide saatel üle said antud, jätkus pidu kultuurimaja harrastusringide kontserdiga. Seekord kõik kultuurimaja rühmad lavale ei pääsenud. Oleme võtnud kasutusele säärased"radikaalsed" abinõud seepärast, et kontserdid väga pikaks ei veniks. Kuid meie kõik rühmad saavad veel mitu korda sel aastal esineda: kirikus, valla kuusepuu juures, kultuurimaja jõulukontserdil, koduste laste jõulupuul, gosplil ja kultuurimaja sünnipäevapeol. Kontserte ja esinemisi on meil ka väljaspool koduvalda.
Meie kontsert kandis sel korral pealkirja „Elu lugu". Laval nägime ühe naise elukaart, alates titeeast kuni vanavanaemani välja. Kontserdil osales 12 taidlusringi. Kogu kava sidus tervikuks Klaara, kes usinasti ketras ja oma elulõnga heietas. Kava oli kantud mõttest: „Hoiduge ohvritest, vanemad!
Pange rahulikult piduriided selga ja minge kuhu teid kutsuti. Te lastele jääb pidulikest, rõõmuelevil vanematest mälestus, mis neid elu poole ahvatleb". (S. Rannamaa, mugandatud tekst) Lääne-Virumaa Pensionäride Ühingu poolt anti kultuurimaja ringide tarvis üle hiiglaslik maiustuste korv, milline peab oma kasutust ootama kultuurimaja jõulukontserdini. Tänud ka minu poolt kõigile oma rühmadele ja juhendajatele. Aitäh Heiki Kübarale, kes meile appi tuli armastuslaule laulma, sest ükski elu lugu armastuseta hakkama ei saa.
Teise kontserdi osa sisustasid intermeediumite, sketšide, kupleedega Peeter Kaljumäe ja Meelis Sarv. Samad härrasmehed laulsid oma kontserdi lõpetuseks laulu põhjamaa kaunist naisest, tänutäheks Vaike Seinale, kes tervise tõttu maakonna „peapensionäri" ameti maha peab panema. Kultuurimaja kunstiring ja valla pensionäride klubi „Igihaljad" olid valmistanud Vaikele kauni lahkumiskingituse.
Kahe kontserdi vahel tantsitasid rahvast Renel Sikk ja Toomas Krall ansamblist „Singapur". Kunstiklassilt ja „Igihaljastelt" oli väljas näitusmüük. Soetada sai keraamikat, kaltsuvaipu, dekooriga jõuluküünlaid, kudumeid, heegeltöid, pärleid jm.
Toimus kaks õnneloosi. Külas olid Vivasan, Avon ja Oriflame, sest kaunid daamid soovivad ju igas vanuses head välja näha. Tantsusaalis sai tutvuda näitusega „Kasuline kokaraamat".
Sellist hulka külalisi on keerukas toitlustada. Kuna kultuurimajas puudub hetkel kohvik, pidime söögid „Selverist" tellima. Tänu valla sots.töötajatele jõudsid toidud kultuurimajja.
Kahest müügipunktist jäi väheseks, tekkisid järjekorrad. Tänud tublidele neidudele tantsurühmast 154 R, kes meile appi müüma tulid, kui meil endil töökäsi ei jätkunud. Bankett autasustatuile oli aga kindlalt kontrolli all. Heiki ei pidanud paljuks väärikaile siin, kitarri saatel, kauneid laule laulda.
Neogernotoloogiasse kuulub mõiste „õnnestunud vananemine", mille all peetakse silmas võimalikult iseseisvat toimetulekut oma igapäevaeluga ning aktiivset ja loovat tegutsemist kõrge eani. Võimalused realiseerida oma aktiivsust, loovust, suhtlusvajadust, aitavad kaasa vanaduse „õnnestumisele", kus saadakse elult rohkem aastaid ja antakse aastatesse sisukamat elu (2, lk 5, 51). Sellel peoseltskonnal on vananemine toimunud enamasti „õnnelikult".
Täiskasvanutel pole raske lastest aru saada ja neid mõista, sest nad on ise lapsed olnud. Vanavanematel pole raske täiskasvanutest ja nende lastest aru saada ja neid mõista, sest nad on ise olnud nii lapsed kui lapsevanemad. Lastel on raske vanematest aru saada ja nande käitumist mõista, sest nad pole seda ise kogenud ning nad ka ei püüa seda, sest nemad tahavad, et nende keskiga kestaks igavesti. (3, http://www.minueesti. ee/?leht=321,348,350 )
Sellised peod , nende korraldamine, omavahel suhtlemine aitab erinevatel põlvkondadel üksteist paremini mõista ja näha vananemist positiivsemas võtmes. Vanaduspäevade nautimiseks tuleb alustada vundamendi ladumist juba noores eas. Väärikalt vananeb inimene siis, kui ta on terve, tegus ja seda kuni kõrge vanuseni.
Õnnelikku vananemist meile kõigile.
Kirjandus:
1. Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg: http://www.sm.ee/sinule/eakale.html
2. Tulva, T., Viiralt, I. Väärikas Vananemine: müüdid ja tegelikkus. Tallinn, TPÜ, 2003
3. Minu Eesti Mõttetalgud: http://www.minueesti.ee/?leht=321,348,350
