Aasta maaraamatukoguhoidja tiitel tuli Are valda
Kiviõlis sündinud ja õppinud ning Tallinna Pedagoogilises instituudis raamatukogundusele ning bibliograafiale spetsialiseerunud Malle elurada juhatas ta kaheksakümnendate alguses Are valda. Are raamatukogu juhatajaks sai Malle üheksakümne neljandal aastal.
Koolieas luuletusi kirjutanud ja käsitööd austav Malle armastab rännata sügavale raamatu hingellu
omades imelist oskust kaasata ka inimesi enda ümber raamatuid hindama. Sirvides raamatukogu ajaveebi tekib tunne, justkui oleks sattunud mõne kultuurikeskuse lehele. Mitmekesised üritused nagu kirjandusklubi, keeleõpe, meisterdamised kutsuvad inimesi igal nädalal raamatukogu särast osa saama. Lugemispäevad noortele on tekitanud neis harjumuse ja huvi uurida uusi ning vanu kirjandusteoseid.
Ei tolmu meie raamatukogu riiulid ega meie inimeste pead, kui sooja naeratusega Malle seal toimetab. Kuniks särab Malle, särab vallaelanik ka.
Kuidas oled leidnud tee raamatuteni? Lugema õppisin 4-aastaselt, sest oli põnev teada saada, mida oli raamatutesse lisaks ilusatele piltidele ka kirjutatud. Kuidagimoodi ise õppisin, lihtsalt ühel hetkel lugesin ajalehest pealkirja kokku ja nii see läks. Koolieelikuna olin juba raamatukogu lugeja.
Mis on sinu lemmikraamat? Lemmikuid on elu jooksul olnud mitmeid . Lapsepõlves meeldis A.Lindgreni „Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses", hiljem H. Männi „Toomas Linnupoeg", edasi Charlotte Brontë "Jane Eyre". A. H. Tammsaare kõikide oma teostega on eesti kirjanduse absoluutne tipp, Kivirähk ja Hargla on väga head. Kaasaegsest väliskirjandusest on meeldejäävamad olnud Frank McCourti „Angela tuhk", kõik Khaled Hosseini raamatud. Viimane raamat, mis hinge läks oli Jari Tervo „Layla".
Kas vanaemana loed tihti lastelastele raamatuid? Ikka loen. Lapselaps nõuab igal õhtul unejuttu. Viimasteks raamatuteks olid „Karupoeg Puhh" ja „Mamma Muu ronib puu otsa".
Kuidas on aja jooksul muutunud raamatukogu külastatavus ja inimeste huvi raamatute vastu? Õnneks on inimeste huvi raamatute vastu püsima jäänud. Aegade jooksul on lihtsalt raamatukogus inimestele osutatavate teenuste hulk suurenenud. Lisaks tavapärasele raamatulaenutusele on võimalik kasutada internetti, kopeerimist ja skaneerimist. Sellega seoses käivad raamatukogus lisaks lugejatele ka muude teenuste kasutajad.
Kas lugejad on huvitatud ka ilukirjandusest või köidavad neid peamiselt populaarsed krimkad ja naistekad? Raamatuid ilmub väga palju. 2012. aastal ilmus Eestis 3971 raamatut, sellest on võimalik raamatukokku osta alla 200 eksemplari. Valik on raske. Suurem osa lugejatest soovivad ikka ilukirjandust, aga lisaks sellele on vaja osta lasteraamatuid ja teatmikke. Isetegijad sooviksid käsitööraamatuid. Viimasel ajal ilmub väga palju eneseabi raamatuid ja esoteerilist kirjandust, kahjuks on raamatukogu riiul selle valdkonna kirjandusega üpris lühike. Are lugejad eelistavad viimasel ajal Eesti kirjandust, samuti on populaarsed „naistekad" ja kriminaalromaanid. „Minu...." sarja ja elulugusid loetakse meelsasti.
Kas loed kõik uued raamatud läbi, mis raamatukokku tulevad? Kahjuks kõiki ei jõua. Kindlasti sirvin kõik läbi, loen kokkuvõtteid. Uutest raamatutest loen läbi laste- ja noortekirjanduse ja eesti autorite raamatud. Väliskirjandusest väärtkirjanduse ja nn. naistekateni lihtsalt ei jõuagi.
Mis on sinu meelest raamatukogu töötaja roll väikses vallas, külas? Rollid on erinevad, sõltub konkreetsetest oludest. Raamatukogu on enamat kui raamatu ja inimese kokkuviimise ja info vahendamise koht. On paiku, kus raamatukogu on jäänud ainsaks piirkonna kultuuriasutuseks, seal on raamatukoguhoidjal lõpmatul hulgal rolle. Sotsiaalne kokkusaamise paik on raamatukogu aga kindlasti igal pool. Inimeste ärakuulamine, võimaluse korral abistamine nii tööotsingutel kui ka CV koostamisel, mitmesuguste veebipõhiste teenuste kasutamise juhendamine, abistamine uurimistööde ja referaatide koostamisel ja palju muud. Toon huvitava näite raamatukogu rollist - ühes väikeses vallaraamatukogus on rahval võimalus näiteks pesu pesta. Postiteenuste pakkumine on juba üsna levinud. Meil on siin õnneks suur maja, kus on igas valdkonnas tublid inimesed ametis ja nii saab raamatukoguhoidja keskenduda oma tööle.
Milline inimene on peamiselt raamatukogu külaline? Meie valla armas ja tore inimene.
Kuidas juhtida lapsed raamatute juurde? Ma arvan, et ettelugemine aitab. Järjepidevalt võib päris väikese lapsega koos raamatuid vaadata ja ette lugeda. Kindlasti innustab ka lugevate vanemate eeskuju ja raamatute olemasolu kodus. Hea meel on selle üle, et Ares on päris palju noori emasid, kes koos oma mudilastega raamatuid käivad laenutamas.
Kuidas on võimalik Are raamatukogul veel areneda, kui oled juba sellise suurepärase koha loonud? Arenguruumi on veel piisavalt. Kunagi ei tohi rahulolu pehmele padjale puhkama jääda, sest rahulolematus pidavat elu edasi viima. Raamatukogu peab olema atraktiivne, sõbralik, arenev ja mitmekülgne kultuuriasutus, kus on kaasaegsed tehnilised vahendid ja võimalus pakkuda valla elanikele võimalikult head teenust.
Malle: Tänan kõiki häid lugejaid ja inimesi, kes on aidanud raamatukogul ettevõtmisi korraldada ja muidugi üritustel ja õpiringides osalejaid. Aitäh vallavalitsusele, kes on raamatukogu tegemistesse alati toetavalt suhtunud. Tänan Are Põhikooli õpetajaid, kes lapsi raamatukokku toovad ja üritustesse positiivselt suhtuvad. Inimene üksi ei tee midagi, hea tulemus sünnib koostöös. Aitäh kõigile!
