Farmi tegevjuht: et töötada põllumajanduses, ei pea olema karvane musklis mees
Samuti panustab ettevõte igal aastal rahalisi vahendeid vana-aasta väärikaks ärasaatmiseks vajaliku ilutulestiku soetamiseks, spordi- ja kultuurielu toetuseks. Paljud pereemad ja -isad käivad kohapealt kvaliteetset toorpiima ostmas. Sel suvel anti töö- ja puhkelaagris osalenud noortele võimalus tutvuda lihtsamate põllu- ja farmitöödega.
OÜ Rebruk Farm peab oluliseks anda oma panus kohaliku elu toetamiseks ja edendamiseks, olles üheks suurimaks tööandjaks Roosna-Alliku vallas. Suurfarm on välja kasvanud endisest Mäe Põllumajandusühistust.
Peale põllumajandusreformi seisis 1970ndatel ehitatud farmihoone aastaid tühjana. Alo Salm, praegune OÜ Rebruk Farmi tegevjuht, alustas tööd 2000. aasta septembris projektijuhina, kelle ülesandeks oli teha suurfarmist kaasaegne vabapidamisega lüpsilaut.
Tegemist oli ühe esimese ettevõttega, mis rekonstrueeris endise nõukogudeaegse suurfarmi hoone lüpsilehmade vabapidamiseks. 2001. aastal läks hoone kasutusse. Uudistajaid ning külastajaid oli üle terve vabariigi. Järgnevatel aastatel on juurde ehitatud veel sõnniku- ja silohoidlaid ning noorloomade laut. Farmis peetakse keskeltläbi 500 lehma, 500 noorlooma ning nendele sööda tootmiseks on kasutuses 1500 hektarit maad. Üks lehm annab keskmiselt 8500-9000 kilo piima aastas.
Põllul kasvatakse peamiselt rohusööta loomade tarbeks, aga ka teravilja, rapsi ning maisi. Viimase 10 aasta jooksul on põldude eest hästi hoolt kantud ning läbi selle on paranenud ka saagikus. Sel aastal tunnustati agronoom Einar Lepistet Vabariigi viljelusvõistluse teise kohaga. Talinisu „Tarso" andis 7,2 tonni saaki hektarilt.
Ettevõte on viimased kolm aastat kuulunud Austria investoritele. Alo Salm peab ennast justkui korkvenderiks kohalike põllumajandusfirmade ja omanike vahel. Tema ülesandeks on tunda ettevõtteid rohujuure tasandil ning teostada suhtlust ja infovahetust erinevate osapooltega. Hetkel tegeleb ta kuue erineva põllumajandusettevõttega, kus toimuvad pidevad arutelud, kogemuste vahetused ja analüüs, et leida parim võimalik majandamistee, millega on mõistlik edasi liikuda.
Mõistuspärase majandamise tulemusena proovitakse töölistele makstavate palkadega olla vabariigis üle keskmise, sest hea töö peab olema tasakaalus palganumbriga. Keskmiselt pakub ettevõte tööd 28 inimesele.
Alo Salmil on siiralt hea meel, et ettevõtetesse on alles jäänud väärtusliku kogemustepagasiga töötajad ja oma ala spetsialistid.
Ta peab oluliseks inimestega suhtlemist, nende väärtustamist, motiveerimist ja toetamist. Kõik me saame ükskord vanaks ja seepärast oleks vaja lisada ettevõttele värsket verd. Oodatud on noored, kellel on huvi valdkonna vastu ning teadmised põllumajandusest.
Alo Salm lisas naljatledes: „Selleks, et töötada põllumajanduses, ei pea olema karvane musklis mees, vaid võib olla ka nääpsuke naisterahvas".
Tehnika ja tehnoloogia, millega tänapäeval tööd tehakse, on moodne. Aasta-aastalt läheb elu kiiremaks ja seda eelkõige tänu infotehnoloogia arengule, mis keerab elule tempo peale. Selliste muutustega suudavad just noored kiiresti kohaneda ja sellega hakkama saada.
Ettevõtte eesmärkideks on pakkuda inimestele tööd, toetada kogukonda, toita rahvast ning oma tegevusest kasu teenida. Tootmine toimub võimalikult säästlikult ja keskkonnasõbralikult.
Tema sõnul on põllumajanduse eripära hetkel see, et huvi valdkonna vastu on kadumas.
Samas põllumajanduse perspektiividest vaadatuna on maa oluline tootmisvahend, mida ei teki juurde ja mille väärtus pidevalt kasvab. Valdkond jääb püsima, sest põllumajandus kui peamine toidutootja, on inimestele eluks vajalik.
Paar eesootavat aastat tõotavad tulla aga rasked, kuna 2014/2015 aastatel kaotab põllumajandus ja piimatootmine Euroopa ja Eesti regulatsioonidele vastavalt ligikaudu 1/3 oma senistest toetustest. Sellest hoolimata jääb Alo Salm positiivseks: „Eesti põllumees jääb elama!"
