Kai Kannistu: kõik on võimalik
Õnnelikud on inimesed kes tahavad ja oskavad luua, kes suudavad nii enda kui publik silmad särama panna, kes suudavad inimesi mõtlema kaasata.
Mul paluti kõnelda kui omavalitsuse kultuurikorraldaja, algselt lisati juurde veel sõna „noor“. Mis noor nüüd mina, ajasin sõrad vastu, aga vähe mõeldes ja meenutades ühte uurimustööd, mille juhendaks selle aasta kevadel olin, mõistsin, et olen noorem kui keskmine kultuuritöötaja –vähemalt Mulgimaal. Mõtlema panev fakt.
Olen kultuuritööd teinud 20 aastat, sellest kümmekond aiandusagronoomina. Kui tekkis sisemine vajadus enam teada valdkonnast millega tegelen, astusin haridust omandama Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse. Aasta enne kooli lõpetamist olin juba enesekindlust ja hakkamist täis, võtsin julguse kandideerida Karksi Valla Kultuurikeskuse juhatajaks. Annan seal endast parima juba kuus aastat. Viimane, tõsisem, katsumus oli kultuuritöö valdkonna kutse taotlemine ja kutsetunnistuse saamine. Kõik on võimalik nende jaoks, kes on nõus proovima.
Põhjuseid selleks, miks mitte, on nii palju. Neid ei peagi otsima, need tulevad ise sinu juurde: sest ma veel ei oska, sest keegi teine peaks sellega tegelema, sest ma kõigepealt teen väiksemalt ja õpin ja siis kunagi teen, sest nii ei saa, sest väga paljud on selle vastu, sest ma ei usu, et see võimalik on, sest pole raha, sest pole aega, sest nii ja naa.
Elu on täis väljakutseid, valikuid – olla või mitte olla. Vaatamata sellele kui vana sa oled, kus ja kuidas sa elad. Ei ole lahendamata olukordi, on saamatud inimesed. Tuleb püüelda oma unistuste poole, pole tähtis, mida sa teed, aeg tiksub omasoodu. Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi, 7 päeva nädalas, 12 kuud aastas. Me ei tea, mitu aastat meil kõigil on … Elada ja töötada tuleb kirega, sest kui teed seda, mida sa alati oled teinud, siis ka saad seda, mida sa alati oled saanud. Et saada midagi erinevat, pead ka tegema midagi erinevat, sest et miski ei muutu ealeski, kui...
Meie ühiselt oleme hakkama saanud millegi väga erilisega. KÕIK on võimalik – liita kogu Eesti rahvamajad ühtseks pereks – me ei ole konkurendid, ajame ühiselt omavalitsuste ja maakonna piire eirates Eesti asja. Me ühendasime kõiki Eesti rahvamaju, kultuuritöötajaid!
Viljandimaa tuleteed sõites oli tore kogeda, et meie kaheksakannakujuline valguskiirgav rist tõi rõõmu ja rahulolu kõikidesse kaheksasse Viljandimaa rahvamajja: Võhma ja Karksi valla kultuurikeskustesse; Abja ja Suure-Jaani kultuurimajadesse; Paistu, Saarepeedi, Pilistvere rahvamajadesse ning Sakala keskusesse. Sündmus ja tuletoomine-viimine sõna otseses mõttes sidus meid ühtseks tervikuks. Meeldiv oli, et kõikides majades toimetasid lapsed ja oh üllatust, Pilistveres oli isegi maavillase aasta puhul lammas saali toodud! Meil on järjepidevuse kandjaid ja edasiviijaid, on pühendunud inimesi.
Küsisin igast majast kaasa ühe mõtte teemal KÕIK ON VÕIMALIK.
Kultuur ja inimesed.
Kui tahad, siis kõik on võimalik.
Kui midagi pole võimalik, tuleb leida lahendus, kuidas on võimalik.
Sära on inimeste silmades.
On oht, et kõik ongi võimalik.
Kui on kogukond, pole midagi võimatut. Oma rahvaga võib mägesid liigutada.
Ja viimasena tsiteerin Suure-Jaanis kangastelgede taga kudunud 80 aastast memme, kes lõi kõik minu eelpool räägitu peapeale: „Kõike ei ole vaja võimalikuks teha. Pole vaja halba võimalikuks teha, ainult head!“
Kai Kannistu
Karksi Valla Kultuurikeskuse juhataja,
Eesti Rahvamajade Ühenduse esinduskogu liige
