Vigala vallavanem: vananenud arengukava on hullem kui üldplaneeringu puudumine
Eelmises vallalehes oli juttu, et Vigala vallal puudub üldplaneering. Üldplaneering on dokument, mille kehtestab vallavolikogu (seadusandlik võim). Volikogu otsuste alusel korraldab planeerimisprotsesse vallavalitsus (täitevvõim), kaasates vajadusel spetsialiste ja eksperte. Planeerimisprotsessis osalevad samuti elanikud, kodanikuühendused ja ettevõtjad. Mida aga üldplaneering endast kujutab?
Vallaelu kõige tähtsam dokument on valla arengukava, mis peab aitama meil tulevikku vaadata, aga samas ei tohi elu segada. Iga vald peab täitma seadusest tulenevaid ning muude õigusaktide ja lepingutega antud ülesandeid. Arengukava on vajalik, et neid ülesandeid mõistlikul viisil täita ning kui kohustuslikust osast raha üle jääb, teha seda, mis enamiku Vigala inimeste arvates kõige kasulikum, toredam jne teha oleks.
Üldplaneering on lihtsalt öeldes arengukava väljendus kaartidel. Üldplaneeringuga määratakse maakasutus ehk kuhu on määratud elamumaad, kuhu tootmismaad, kuhu põllud, kuhu puhkealad jne. Üldplaneeringuga võidakse määrata ka kruntide suurused ja ehituslikud piirangud, näiteks mitu hoonet võib krundile ehitada, kui kõrged võivad need olla jne. Me elame Vigalas hajaasutuses, mille planeerimiseks on kosmosetehnoloogia asemel sageli vaja siiski lihtsalt veidi talupojamõistust.
Eesti riik on kõigest paarkümmend aastat vana, mis tähendab, et elu muutub väga kiiresti. Kui siseministeerium märkis, et 8 omavalitsusel pole üldplaneeringut, siis tegelikult on hulk omavalitsusi, kelle üldplaneeringud on väga vanad, 10-15 a ja seetõttu ei lähe enam reaalse eluga alati kokku. Samas pole need omavalitsused protsesside keerukuse tõttu planeeringuid uuendanud. Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus üldplaneeringu puudumine oleks Vigalas kellelegi takistuseks saanud, küll on suurem takistus vananenud planeering, mis on eluga vastuolus.
Võtame näiteks Vana-Vigala. Kui Jaamas omal ajal tsentraalkatlamaja käigust ära jäi, siis tõenäoliselt Vigala valla üldplaneeringusse me poleks sel ajal ette näinud, et katlamaja maa-alal võiks tulevikus kivist mööblidetailide tootmine toimuda. Kuigi seal paigas on endiselt tootmiseks vajalikud elektrivõimsused olemas ning vesi-kanalisatsioon ka veetud, oleks masuudihoidla ostja pidanud hakkama aega ja raha kulutama, et saada detailplaneeringuga võimalus kivitöötlemistsehhi rajamiseks. Reaalselt aga volikogu kaalus üldplaneeringu puudumisel argumendid läbi ja lihtsalt otsustas istungil, et sinna saab kivitsehhi rajada, ning hoone müüdi sel otstarbel. Täna toimub hoone projekteerimine. See sõltub paljudest asjadest, kas tootmine reaalsuseks saab, aga hea algus on tehtud.
Või siis teine näide - talunik soovib oma maatulundusmaale (põllule või metsa) hoopis 5 elamumaad rajada (nt ökoküla) ja võib-olla ka müügiks hooned ise ehitada, et linnainimesed saaksid Vigalasse elama tulla ja ka oma maksud siia maksta. Üldplaneeringu olemasolul tähendaks see isegi siis, kui on olemas ligipääsuks vajalik tee ning ka elekter, vesi ja kanalisatsioon pole probleemiks, et see talunik peab oma kulul laskma kõigepealt detailplaneeringu koostada. Planeeringu puudumisel saab aga volikogu lihtsustatud korras soovid (mille kirjeldamiseks võib piisata lihtsast skeemist) üle vaadata ja takistuste puudumisel ühe istungiga loa anda, mis pealegi ei maksa midagi.
Või kolmas näide - kui omavalitsus soovib rajada jäätmejaama, siis piisab volikogu otsusest, kuhu see teha (kui sobiv koht on olemas), mitte pole vaja asukoha määramiseks tingimata planeeringut algatada.
Täna, kus Eesti riik pole enam noorukieas, on ka sisukama ja reaalsema planeeringu koostamine tõenäolisem. Samuti on täna teada Via Baltica trassivariandid ja muud riiklikult tähtsad ühendusliinid, mida ei pea oletama, vaid millega saab arvestada.
Kui volikogu on kehtiva arengukava põhjalikult üle vaadanud, saab ka planeeringukaardid joonistada ja ehitustingimused seada ning paari aastaga on planeering kehtestatud. Lisaks on täna planeeringu keskkonnamõjude hindamine odavam, kui veel mõned aastad tagasi.
Selleks aga, et saada võimalikult hea arengukava ja planeering, on vaja paljude inimeste koostööd. Mida rohkem inimesi kaasa räägib, seda tõenäolisem on "hea asi". Jõudu meile kõigile selleks!
