Rannu lahing ja Rannu lugemik - võime olla uhked Rannu üle
Kõigepealt lahingust ja selle meelespidamisest. Vabadussõja ajalukku on kirjutatud fakt, et 16. jaanuaril 1919 toimus Rannu lahing, mille käigus vabastati Rannu mõisakeskus Nõukogude Venemaa punaväelaste käest. Rannu valla jaoks on tegemist väga olulise ajaloolise sündmusega ja on auasi seda väärikalt meeles pidada.
Laupäeval 18. jaanuaril kell 12.00 alustasime ajaloolist päeva Kaitseliidu Elva Üksikkompanii poolt korraldatud relvastatud auvalvega Rannu kalmistul, kus asus kunagi mälestussammas Vabadussõjas langenud Rannu meestele ja kus on ka mitmed neist maetud. Rannu ema juures peeti päevakohased kõned, tehti ühispilt ja Rannu vallavanem ja Elva üksikkompanii pealik Aarne Salo panid mälestuspärjad ja küünlad Rannu ema jalge ette. Seejärel süüdati küünlad nelja Rannust pärit Vabadusristi kavaleri hauale, kelleks on Oskar Ahas, Paul Peerna, Johannes Nõmme ning Eduard Gottlob. Seejärel asus enam kui 20 inimesest koosnev seltskond koos kaitseliitlastega jalgsimarsil teele Rannu suunas. Jalgsimarsi mõte oli minna sama teed, mida läbisid Rannu vabastajad Rannu suunas, et nii liikudes mälestada ja ise püüda natuke osa saada sellest mis toimus. Tänu mõnusale talveilmale ning heatujulistele inimestele õnnestus see jalgsimarss igati.
Seejärel jätkus päev Rannu Rahvamajas. Kaitseliidu Elva mehed olid juba enne üles seadnud näituse relvadest, varustusest ja autasudest. Lisaks Rahvamaja poolt kokku pandud fotonäitus vanadest teemakohastest fotodest. Kavakohaselt tegi Rannust pärit ajakirjanik Alo Lõhmus põhjaliku ülevaate, mis Rannu lahingule eelnes ja kuidas lahingusündmused toimusid. Kuna Alo on lahingut jubaosavõtnute mälestusi, siis saime väga elulähedase ja arusaadava pildi, mis toimus. Detailselt saime teade, kuidas Tartu vabatahtliku pataljoni noored mehed Kaarel Eenpalu juhtimisel Rannu kihelkonnas liikusid, mis talus vabastajad peatusid ja kust väravast mõisa tungisid. Põhjalik oli arutelu Rannu kihelkonna noormehe Oskar Ahase surmasaamise kohta, kes oli ka selle lahingu käigus ainukene kohe surmasaanu (teine mees suri hiljem haavadesse). Alo rääkis ka sellest, et tegelikult on Rannu lahing igaveseks jäädvustatud ka selles mõttes, et Albert Kivikase romaanis Nimed marmortahvlil on Rannu sündmustel ja Rannust inimestel oluline osa. On ju ka filmi Nimed marmortahvlil osad sündmused toimumas Rannu mõisas ja vallas. Rääkimata peategelasest Henn Ahasest, kelle prototüübiks on lahingus langenud Oskar Ahas. Kirjanduslik mälestusmärk - kõlab ju hästi.
Seejärel oli vaba mikrofon, kus inimesed said sõna võtta ja oma teadmised lahingu või Vabadussõja teemal ära rääkida. Leili Sarman rääkis Ahaste perekonna saatusest, Uudo Jõgi Vabadussõja käigust kuni Rannu lahinguni. Aare Uind tegi ettepaneku Kaitseliidule ja Rannu rahvale taastada lahingu 100. aastapäevaks Vabadussõja Rannu mälestussammas uues asukohas - Rannu ja Sangla-Rõngu teeristis, seal kus toimusid ka palavad lahingusündmused, kus asus kunagi maakivist veskihoone.
Teiseks päevasündmuseks oli kindlasti järgnenud Rannu lugemiku esitlus. Rannu lugemiku saamisloost rääkis Rannu Raamatukogu juhataja Viive Vink, kes on ka selle raamatu ilmumise projekti algataja, läbiviija ja raamatu toimetaja. Viive rääkis rahvale, kuidas ühest ideest võib saada käegakatsutav asi, millised rõõmud ja mured ta selle käigus läbi elas. Raamatu täpne pealkiri on „Rannu lugemik. Murdetekstid." Kuna asi nii värske, siis ei ole veel äbi lugeda jõudnud, aga esmane pilk ja sirvimine juba ütleb, et tegemist väga mõnus lugemisega, kuhu on kogutud põliste Rannu inimeste poolt räägitud ja keeleinimeste poolt üleskirjutatud lood Rannu ajaloost, kohanimedest, elust-olust, rõivastest, kodudest, kooliskäimisest, kirikust, veskilkäimisest, ja muidugi ka kalalkäimisest, asume ju järve kaldal. Raamatus on väga vahvad illustratrioonid Merike Mäemetsalt ja ajalooliste objektide fotod Silja Viljakult. On küll läbi ja lõhki Rannu raamat, kui koostajadki Rannust. Midagi jäi veel kindlasti nimetamata, aga te saate ise lugeda, sest raamatut saab nüüd raamatukogust autori enda käest lugemiseks küsida.
18. jaanuar jääb tõesti meelde kui väga ilus talvepäev, kui saime tõeliselt uhked olla Rannu inimeste ja Rannu pärandi üle.
Täname Kaitseliidu Elva Üksikkompanii pealik Aarne Salot ja võitlejaid, Viive Vinki, Alo Lõhmust, Rannu Rahvamaja töötajaid ja loomulikult kõiki päevast osavõtjaid, tänu kellele see üritus üheskoos sai teoks.
_______________________________________________________________________
Palve ajaloolise Rannu kihelkonna elanikele
Algatuseks viskan õhku küsimuse, miks lahkuvad noored oma kodupaigast? Vastusena julgeksin oletada, et põhjus peitub oma juurte, mälu ja pärimuse unustuse hõlma vajumises. Meie juuri saab aga taas leida, otsides üles kodupaiga olulised kohad ning sidudes need pärimuslike lugudega. Suuline pärand, seehulgas kohapärimus ongi käesoleva palve tuumaks.
Osaledes TÜ looduslike pühapaikade valikaine loengutel, küpses mu peas plaan inventeerida ajaloolise Rõngu ja Rannu kihelkonna looduslikud pühapaigad ning koguda laiemalt siinse paikkonna kohapärimust. Arhiivisügavustes peitub mitmesuguseid teateid nende kihelkondade pärimuse kohta. Tänasel päeval oleks oluline mainitud paigad sealt päevavalgele tuua, kaardistada ning veel elavat pärimust kirja panna või lindistada.
Seega pöördungi teie poole, armsad Rannu valla elanikud, kes te elate ajaloolise Rannu kihelkonna piires või läheduses. Kui teie või teie lähikondsed olete huvitatud uurimis- ja kaardistustöödes kaasa löömisest, palun võtke minuga ühendust.
Kohapärimuse kogumise kohta leiate lisainfot: http://www.folklore.ee/era/teema/kohad.htm
Praegu kaardistatud pühapaiku saate järgi kaeda siit: http://andmekogu.hiis.ee/
Olete oodatud ühendust võtma e-posti vahendusel kratitar@gmail.com või telefonil 59053469.
Marit Külv, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia õpilane ajaloolisest Rannu kihelkonnast