Tantsuõpetaja Made-Heljo Ruul — 80
Aga kui näed enda ees üht 80-aastast uljast ja säravat vanaprouat, kelle silmad pilluvad sädemeid ja kelle paled lõkendavad kui noorel neiul, siis jäädki rabatult pead vangutama ja daami tegelik vanus tundub uskumatuna.
Ajaratas käib paraku ainult edaspidi ja keegi ei lähe nooremaks, ikka vanemaks aina. Nii on juhtunud ka meie armastatud ja lugupeetud Made- Heljo Ruuliga, meile kõigile teada-tuntud rahvatantsujuhiga, kes 7. jaanuaril sai 80-aastaseks. Palju õnne! Et Made on aastaid olnud rahva ees ja rahva keskel, siis oli väga ootuspärane, et tervitusüritusi jagus terve nädala peale.
Tema sünnipäeva päeval olid ta koduuksed lahkelt valla. Oma valla teenekale kultuuritegelasele tulid austust avaldama vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja, vallavanem Rain Sangernebo, kultuurimaja juhataja Viivi Kütt ja ning sotsiaalosakonna juhataja ja tantsija Ene Mölter. Ja Madelini- naised õnnitlesid järgmisel päeval trennis oma väsimatut juhti ja treenerit, kellega koos on kogetud nii rõõmu kui muret juba 50 aasta jooksul.
Made ja Vana Tantsu Klubi
Aga Nõo Vana Tantsu Klubi (VTK) oli nõuks võtnud korraldada üllatussünnipäevapeo. On ju Made ka selle kollektiivi eesotsas seisnud peaaegu 15 aastat - 2014. aasta sügisel täitub klubil 15 tegevusaastat.
Reedel, 10. jaanuari õhtul kell seitse oli kultuurimaja saalis kaetud väga pidulik sünnipäevalaud: põlesid küünlad, laual ilutses juubelitort. Väärika paaži Ain Jürisalu käekõrval sammus hämmeldunud sünnipäevalaps saali. Rahvas oli talle vihjanud, et tuleb treening nagu ikka reedeti, ainult seekord pidulikum. Kedagi aga polnudki.
Madele anti aega riideid ja juukseid sättida ja siis juhatati ta troonile istuma. Ja nüüd avanesid uksed ja seitse kuninglikku paari libises majesteetlikult muusikahelide saatel saali.
Oma uhkele kuningannale tantsiti tervituseks padespaani ja siis viini valssi. Voogasid daamide uhked pikad õhtutualetid, härrad olid väga väljapeetud oma mustades ülikondades ja kikilipsudes. Oli vaimustav näha esinejate hingestatust ja kaasaelamist - kui elegantselt laskusid härrad ühele põlvele ja kui graatsiliselt hõljusid nende daamid siis nende ümber. Tekkis tõeline ballitunne. Sünnipäevalaps ei jõudnud küllalt pead vangutada ja tänas esinejaid pisarsilmi: „Te olete vapustavad!"
Olgu öeldud, et tantsude õppimine- ülekordamine toimus salaja ja mõned daamid soetasid oma uhked kleidid alles eelmisel päeval. Peo enda korraldamine läks Anne ja Väino Illingu eestvedamisel käima detsembri keskelt.
Väga sooja ja südamliku ringina asusid tantsijad seejärel Made ümber ja Anne Illing luges ette klubi auaadressi- tänukirja, millesse olid talletatud ka Helju Mikkeli igihaljad luuleread rahvatantsutulest. Ka kunstnikuna tuntud Ain Jürisalu oli maalinud Madest toreda portree, mis nüüd kingituste seas aukohale paigutati.
Iga tantsupaar tõi Madele oma lilleõie ja tänusõnad. „Aitäh, et meid, kaht karu, tantsima õpetasid!" olid tänulikud Ursula ja Julius Viks. „Minu unistuseks oli kunagi tantsida Alpi aasadel, aga nüüd ma olengi seal tantsinud!" säras tänutundes Liia Prüüs.
Kõikidel oli lausuda midagi head ja ilusat. Aga teisiti ei oleks ju mõeldavgi.
On ju VTK-tantsijad aastate jooksul kokku kasvanud kui üks suur ja tore pere, kellel on välja kujunenud oma traditsioonid, kes abielupaaridena on saanud palju koos esineda, koos reisida, koos vahvaid pereüritusi kaasa teha.
„Juba esimestest sekundidest peale tundsime endid siin hästi ja Made on teinud meist tõesti rühikad inimesed," olid väga innustunud Sirje ja Raivo Uibopuu. Ja Raivo toonitas, kui väga peab ta lugu Madest, kes tunneb täpset kella ja hindab aega.
Leida ja Ülo Kiviranna tänulikkus on samuti otsatu. „Made kohe oskab meid kaasa elama panna. Tema treeningud on vaat et tantsust veel tõsisemad, võtab tõeliselt võhmale. Ja ise teeb ta alati kaasa!" imetlevad Leida ja Ülo.
Helju Sarapuu ja tema kaasa Tõnu on rühmas tantsinud alles aasta ja sõidavad kohale lausa Võrust. „Made on enda ümber koondanud fantastilise seltskonna ja me oleme saanud omavahel suurteks sõpradeks!" särasid nemad.
Ja kõik, kes vähegi kaasa rääkisid, olid ühel meelel, et koostantsimine Made käe all on andnud nende elule uue mõtte ja hingamise. „Me oleme saanud kogeda nii palju ilusaid hetki ja meie endi esinemine on inimestele hinge läinud!"
„Vahel mõtledki, et ei viitsi trenni tulla. Aga ei saa ju kollektiivi alt vedada! Ja pärast trenni on väga hea tunne!" - selline oleks tantsijate koondportree, kelle taha peitub tegelikkuses 9 abielupaari.
Pidu koos juubilariga kogus järjest tuure. Löödi kokku šampanjaklaase, perenaised lõikasid lahti sünnipäevatordi.
Ja tantsuklubile kohaselt tantsiti, tantsiti. Perekonnavalsis jõudis Made kõigi 9 meespartneriga kergejalgselt vapralt lõpuni välja keerutada, ilma et tal oleks mingitki pearinglust tekkinud! Hoogu jäi ülegi! Ütle veel, et 80-aastane on väsinud!
Ja kaugel sellest. See 80-aastane juhatab ise veel vägesid ja tema sõna kuulatakse vastuvaidlemata. Selline energia ja vaimujõud on sügavat lugupidamist väärt ja inimlik tänu ja sõbralik hoolimine on esmane, mida me saame tunnustusena välja näidata.
Ja kokkukuuluvuse märgina lauldi ühiselt ka klubi oma laulu, mille Anne Illing klubi 10. aastapäevaks sõnadeks seadis ja mille ülekutse kõlas: 14 aastat koos meil käidud, Europeadel tantsitud. Riike kauneid palju nähtud, kõige armsam Eestimaa! Kihnumaa, Karobushka, Vana Tantsu Klubi - Nõo VTK!
Tantsimine hoiab noorena
Made ise näeb tõesti nooruslik välja. Ta on endiselt sõnakas ja sõjakas. Ta on ka endiselt kohusetundlik ja viib kõik alustatud asjad edukalt lõpuni.
Käesoleval perioodil juhendab Made kolme rahvatantsurühma - Madelini, Nõo Vana Tantsu Klubi ja Haaslava memmede rühma Krüsanteem. Nädalas on tal nende rühmadega kokku viis treeningut. Oma kodurühma Madeliniga kavatsetakse osa võtta ka suvel toimuvast 19. rahvatantsupeost Tallinnas.
Mis on siis selle tiheda tegevuse liikumapanevaks jõuks ja ammendumatu energia allikaks?
„Ma olen juba plikaeast saati püsimatu olnud ja koolis nii tantsu, laulmise kui võimlemisega tegelnud, seda tänu väga aktiivsetele Maarja kooli noortele õpetajatele.
Kinnitan, kõik saab alguse kodunt. Minu lapsepõlvekodus Kääpal armastati väga laulu- ja pillimängu. Minu vanaema hoogustas mind alati laulmatantsima, vanaisa mängis kannelt.
Esimest korda osalesin 1947. aasta laulu- ja tantsupeol. Rahvatants on olnud minu teine elu. Ma olen tõesti õnnelik, sest ma olen saanud teha seda, mis mulle meeldib. Ja teen seda, mida oskan.
Läbi rahvatantsu olen leidnud hingele rahu. Saanud naudingut, kui liigud tantsusammul kauni muusika saatel, ja hulgaliselt häid sõpru. Mida inimesele veel vaja on!
Ja kui asjaga pidevalt tegelda, siis ei hääbu ära ja väsimust ei tunne. Olen ka väga rõõmus, et nii paljud inimesed on leidnud tee rahvatantsu juurde ja et need inimesed tunnevad ja kogevad sama, mida mina aastate jooksul. Kutsun üles - oma tantsu hoidigem!"
Made-Heljo Ruuli pikaajaline rahvatantsujuhitegevus on ära märgitud väga paljude autoriteetsete autasudega: 1997 - Helju Mikkeli nimeline Tartumaa tantsupreemia. Oli esimene, kes selle sai;
1999 - Nõo valla aumedal;
2002 - Kai Leete Järglane;
2002 - Nõo valla Aasta Inimene;
2008 - Tartumaa Kultuuripärl.
Made oli ka 2009. aastal ilmunud kogumiku „75 aastat Eesti tantsupidusid" üks autoreid. 2010. aastal valmis temast portreefilm „Liblikatantsitaja" (autor Viivi Kütt, toimetaja Valter Uusberg, lavastaja-operaator Enn Rekkor).
Soovime oma väsimatule tantsuemale head tervist ja nooruslikku sädet, mis teda veel jätkuvalt tantsukeerises hoiaks ja meiega koos elu helgemaid hetki laseks nautida!
