Uusi köögiviljahoidlaid oleks vaja küll

Selleks et mahetootjate köögi- ja puuvilja oleks võimalik süüa aasta läbi, on saagi ületalve säilitamiseks vaja kaasaegseid hoidlaid. Toetusi oodatakse uuelt MAKilt.

Ebapiisav juurikate hoiustamise võimalus ühelt poolt ja kõrged transpordikulud teiselt poolt olid need põhjused, miks Tartumaal Läti külas asuva Latika talu peremees Priit Hinto otsustas võtta ette Eesti suurima maheköögiviljahoidla ehituse.

Kauplustel ja restoranidel on palju mugavam suhelda ühe laoga, kui et mitme taluniku käest kaupa tellida. Lisaks hoiab ühest kohast kauba toomine ka transpordikulud madalamad.

Praeguseks on Latika talus saanud katuse alla 320 ruutmeetri suurune mahetoodete logistikakeskus-ladu, kus on olemas ka pakendamisruum. See ehitis peaks edaspidi aitama ka teiste Lõuna-Eesti mahetalunike toodangut ületalve hoida.

Sel talvel on Hintode kasvatatud sibulad veel vanas keldris, kuid sügisene saak peaks juba uude, meetme 3.1 ehk maaelu mitmekesistamise toetuse abil ehitatud hoonesse saama.

Tal on plaanis poolakate eeskujul ehitada algul hermeetilised kastid, mis laotakse üksteise otsa torniks ja siis saab selles tornis hoida teatud niiskusetaset. “Mõningaid vilju ei tohi koos hoida, kuna üks soodustab teise riknemist või kapsa puhul rooste teket,” selgitab talunik.

Ladu mahutab 400 tonni köögivilja ja on ehitatud perspektiivitundega – et edaspidi mahuks sinna ka ekspordiks minev mahetoodang.

Panustaks oma tööd, aga ei või

Viljandimaal Tarvastu vallas asuvas Säga-Aaviku talus hoitakse mahedalt kasvatatud aiavilja taastatud keldris ning ülejäänud saaki endisesse loomalauta ehitatud hoidlas. Toetuse abil on neil ehitatud ka külmkamber, mis sobib õunte säilitamiseks.

“Tagantjärele tarkus on see, et kamber on vaja ehitada ruumi, kuhu ei tule talvel miinus sisse nagu meil,” tõdeb perenaine Sirje Allik. “Sel talvel saime siiani seal õunu hoida, kuid enne suuremaid külmasid kolisime need keldrisse ümber.”

Köögiviljahoidlat tuleb külmadega kütta. “Kui tean, et kaubale on ostja olemas, siis võtan kätte ja hoiustan kevadeni,” ütleb Allik. Kui aga ostja osas kindlust pole, siis ei ole mõistlik ka kütmisele kulutusi teha.

Edaspidine plaan on lauda teisele korrusele ehitada sibulate kuivatamise ja hoiustamise ruum. Ehituse jaoks ei ole seni toetust küsitud.

“Oleme väikesed ja panustaksime hea meelega oma tööd, aga toetuse puhul ei või ise ehitada,” nendib perenaine. Kui oma jõud käib üle, siis on soov ise ehitada. Praegu ollakse siiski äraootaval seisukohal – ei tea ju veel, mida täpselt ja mis tingimustel uuest MAKist toetama hakatakse.

Eesti koloonia Brasiiliasse?

Tarvastu vallas asuv Tarvastu-Saariku talu kasutab oma mahedalt kasvatatud porgandite ja õunte säilitamiseks 70ndatel poolenisti maa alla ehitatud keldrit.

Juurviljade hoidmiseks on 90 aastat vanasse lauta ehitatud hoidla, kus on ka pakkimisruum. Sellest jääb siiski väheks.

“Kui seemnekartuli ka kodus

hoiaks, siis sellest pinnast ei jagu,” tunnistab perenaine Tiia Klein. Prae­gu hoiab tagasi ühelt poolt see, et tänavune aasta jääb investeeringu­toetuste osas vahele ja teisalt uue MAKi toetustingimused. Mahetootmine eeldab rangete nõuete täitmist, kuid keskkonnasõbraliku majandamise korral on nõuded palju lõdvemad.

“Toetuste vahe on aga niivõrd väike, et praegu ei teagi, mis edaspidi saab,” ohkab Klein oma talu peale mõeldes. “Tütar kutsub Brasiiliasse, seal maksab maa 300 eurot hektar. Hiinlased on juba oma koloonia sinna teinud, teeme siis eestlaste oma kõrvale!”