Keskkonnaametnikud hoiavad lihaveisekasvatajatel hoolega silma peal

24. jaanuaril korraldas Eesti Lihaveisekasvatajate Selts Lihulas seminari, mille osavõtjate arv ületas kõik ootused - kohale saabus 90 huvilist.

Lihaveisekasvatus on jõudsalt arenev ning perspektiivikas loomakasvatusharu. Selle olukorrast ja tulevikuplaanidest andis ülevaate seltsi juhatuse esimees Aldo Vaan.

Siinnkohal avaldame olulisemad momendid tema ettekandest:

- Lihaveiste arv Eestis kasvab jätkuvalt (oli enne sügisrealiseerimist ligi 61000).

- Lihaveiste kasvatajate ja seltsi liikmete arv suureneb (aastaga 30 uut liiget, s.o. 10 % kasvu).

- Kodumaine turg on olnud suhteliselt stabiilne, lihakombinaatide ostuhinnad küll veidi langenud, eriti kehvemate rümbaklasside osas, kuid mahud püsivad stabiilsed. Suurim kokkuostja on Saaremaa Lihatööstus. Alates 1. juulist kvalifitseerub Rakvere LK-s noorlooma ja kõrgema hinna alla kuni 24kuune veis.

- Välisturgudele (Rootsi, Soome) pole suudetud reaalseid rümba või liha müügitehinguid teha. Elusloomi, peamiselt kontinentaalseid intensiivseid tõuge, on Lääne-Euroopasse eksporditud vahendajate kaudu. On tekkinud elusloomade ostuhuvilised Aserbaidžaanist, Liibüast, Liibanonist, Poolast, kuid nende pakutav hind on madal. Parema kvaliteediga loomi on kergem müüa, seega on soovitav tapapulle korralikult nuumata.

- MAK 2014-2020 otsetoetused ja mahetoetused vähenevad oluliselt, tulu peab tulevikus tulema rohkem tootmisest.

- Lihaveiste arvu kasvuga seoses on lihaveisekasvatajad üha enam keskkonnaametnike huviorbiidis. Lähitulevikus on oodata täiendavaid eeskirju ja nõudeid lihaveiste pidamise kohta. Lihaveisekasvatajatel tuleb aina enam panustada lautade, varjualuste, söötmisplatside ja joogikohtade rajamisse, kuna keskkonnahoiu reeglid karmistuvad.

Seminari peaesineja oli Pierre Pichon Prantsusmaalt, tema ettekandega saad tutvuda Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi kodulehel (viidatud lingi leiad seal oleva uudise lõpust).