Kassari laht aga on ainulaadne agariku ehk furtsellaaria kasvukoht, sest 150 km2 suurune mereala on maailma suurim merepõhjas lahtiselt kasvava furtsellaaria kasvuala.

Agarikust toodetud furcellaraani ehk estagarit saab kasutada stabiliseeriva, paksendava ja geelistava ainena toidu-, põllumajandus-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses ja seda püüdsid hiidlased-saarlased juba eelmise sajandi teisest poolest alates.

Kerseni doktoritöö teemaks oli “Punavetikate Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus koosluse struktuur, dünaamika ning kasv Läänemere põhjaosas”. Selles selgitas ta, et Kassari lahe liivasel põhjal kasvav punavetikakooslus koosneb kahest erinevast punavetikast. Selle paari dominantliigist agarikust hakati 1966. aastal Saaremaal Kärlas tootma tardainet furtsellaraani, mis kuulub toidu lisaainete rühma E407.

Praegu tegutseb Kärlas Est-Agar AS, kes on nende kodulehe andmetel maailma ainuke furcellaraani tootja.