Ilmale tulevad esimesed geneetiliselt muundatud beebid
Kui geneetiliselt muundatud taimed pole enam midagi uut siin päikese all, siis suure tõenäosusega tulevad juba tänavu Suurbritannias ilmale ka esimesed GM-beebid. Seega võib alata sellest aastast geenmuundatud inimeste ajastu ning seni ulmekirjanduses figureerinud muudetud geenidega inimesed astuvad tegelikku ellu.
Selle kohta võib leida informatsiooni nii USA äriajakiri Forbes kui Briti ajalehest The Daily Mail.
Suure tõenäosusega hääletab Briti parlament hiljemalt juuliks, kas legaliseerida võimalus nn katseklaasilaste loomiseks (in vitro fertilization – IVF), kasutades selleks kolme vanema DNAd. Kui parlament kiidab seaduse heaks, saab sellest esimene seadusakt, mis lubab modifitseerida inimese DNAd enne lapse ilmaletulekut.
Sisuliselt tähendab see mitokondriaalse DNA asendamist, hoidmaks ära ohtlikke rakumuutusi. Mitokondrid on rakkudes energiat tootvad organid, mis muudavad toidust saadava energiaks, mida rakud vajavad toimimiseks.
Nendes sisalduv DNA erineb tuuma-DNAst, millesse on talletunud suurem osa meie geneetilisest informatsioonist. Mitokondriaalset DNAd annab järeltulijale edasi ainult ema ning sageli sisaldab see mutatsioone, mis võivad tuua kaasa terviseriske.
Ajakirja Nature järgi kannab üks viietuhandest inimesest muteerunud mitokondriaalset DNAd, mis võib põhjustada pimedust, suhkrutõbe, nõdrameelsust, langetõbe jmt. Mõned nendest mutatsioonidest võivad viia parandamatute haigusteni, nagu Leigh sündroomini, mis toob kaasa neuroloogilise häire, mis avaldub lapsepõlves ning päädib võimetusega mõelda ja liikuda.
Kasutades riskivaba mitokondriaalset DNAd tulevase ema munarakus, vabaneb vastsündinu mutatsioonidest, mis võib võivad viia eelpoolmainitud vaegusteni. Seni on katsetatud mitokondriaalse DNA asendamist edukalt ahvidel.
