Tõesti, igas sõnavõtus mainiti, et „eakatel oleks hea elada, turvaline olla..." - teeb südame soojaks. Kuid selleks pole niivõrd vaja VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSI LEIDA, kuivõrd võimalust kedagi (telefoni teel vm) appi paluda/kutsuda mõne tavalise majapidamistöö jaoks. Neid meile füüsiliselt või oskustelt üle jõu käivaid tegevusi kuhjub igapäevaselt: midagi tõsta, lükata, vaipa kloppida, lund lükata, lambipirni keerata, poest leiba-piima tuua, ukselukku remontida, kraanid tilguvad, prügikott välja viia, tellimisel pesu pesta jpm.

Nädalaid Rootsis elades nägin sellist teenuse liiki - inimene kutsuti kohale, tegutses tund-paar, sai kokkulepitud tasu ja lahkus. Eestis pakkusin taolist projekti, kuid töötasu ei lubatud maksta (1993). Mõte oli väikeettevõtluse arendamine, väikesepalgalistele lisavõimaluste pakkumine, sotsiaalteenus peale selle. Kas kellelgi hakkab mõte liikuma?