Tõesti, igas sõnavõtus mainiti, et „eakatel oleks hea elada, turvaline olla..." - teeb südame soojaks. Kuid selleks pole niivõrd vaja VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSI LEIDA, kuivõrd võimalust kedagi (telefoni teel vm) appi paluda/kutsuda mõne tavalise majapidamistöö jaoks. Neid meile füüsiliselt või oskustelt üle jõu käivaid tegevusi kuhjub igapäevaselt: midagi tõsta, lükata, vaipa kloppida, lund lükata, lambipirni keerata, poest leiba-piima tuua, ukselukku remontida, kraanid tilguvad, prügikott välja viia, tellimisel pesu pesta jpm.

Nädalaid Rootsis elades nägin sellist teenuse liiki - inimene kutsuti kohale, tegutses tund-paar, sai kokkulepitud tasu ja lahkus. Eestis pakkusin taolist projekti, kuid töötasu ei lubatud maksta (1993). Mõte oli väikeettevõtluse arendamine, väikesepalgalistele lisavõimaluste pakkumine, sotsiaalteenus peale selle. Kas kellelgi hakkab mõte liikuma?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena