FOTO: Foto: Andres Putting
2013.a.jaanuaris valitsesid tõelised talveilmad: lund ligi 20 cm, külma mõõdukalt. Halb, et lumi jäi sulale maale pidama. Tänavu sama seis kehtib Kesk- ja Põhja-Eesti kohta, kus lund juba parasjagu. Meie poole lumepilvi ei ulatu, see-eest maapind külmetab tasapisi. Põllumehi huvitab kindlasti põllukultuuride olukord. Jõgeva Taimekasvatuse Instituudi (end. Sordiaretusjaam) vaatluste järgi oli jaanuari III dekaadi alguseks põllumaadel külmumissügavuseks ca 20 cm, kohati kuni 30 cm. Mullatemperatuur 3 cm (võrsumise asukoht) sügavusel: öösel - 6-7 kraadi, päeval -5 kraadi ümber. Talivilja orased kannatavad talvitumisel -14-15 kraadi; talirapsil asub võrsumissõlm küll kõrgemal, kuid taimikut kattev lehestik ja neile sadanud lumi leevendavad olukorda. Orasepõldude ülevaatuse põhjal märgiti, et seisukord on praegu rahuldav kuni hea. Kuigi sügisel kasvuperiood venis keskmisest kuu aega pikemaks, siiski orased üle ei kasvanud. Septembris- oktoobris sadas vähe, mullas oli niiskust vähevõitu, oktoobris ja novembris esinenud öökülmad muutsid taimekasvu aeglasemaks.
Oktoobri lõpu - novembri esimese poole vihmad tasandasid puudujäägi, madalam õhutemperatuur soodustas võrsumist, kuid pidurdas lehestiku kasvu. Seega detsembri teisel poolel oli talve alla minekul taliviljade üldseisund hea. Praegu jääb loota, et tuleks rohkem lund enne, kui külma püsimine taimikut kahjustada jõuab. Viljapuude -põõsaste liikuma läinud pungade seisukorda on veel raske hinnata. Loodus on ehk kohanemisvõimelisem kui arvata oskame.
Globaalne kliimasoojenemine hakkab oma tegelikku iseloomu näitama - kogu maailmas sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused.
Näiteid ei pea kaugelt ajaloost otsima. Möödunud sügisesed tormid Atlandilt, mis möllasid Inglismaal, Skandinaavias, Soomes, kogu Baltikumis järgemööda kuni väsimiseni Venemaal. Majanduslikke kahjusid loetakse kokku seniajani. Ootamatutes paikades on külmakraadid oma tegusid sooritamas. Ülipikaks veninud sügisilmad vahetusid Eestis pakasega, mis (jällegi!) vastavalt ennustustele ei kavatse taanduda. Arktilises õhus tekkinud kõrgrõhu-ala kese liikus Soomele, laienes Läänemerele servaga - meil püsib üle nädala öösel -20kraadi ringis õhukülma.
Mingil põhjusel õhumass ei taandu, vaid tugevneb ja märgata on uue keskme teket. Madalrõhkkonnad merelt soojema õhuga ei pääse edasi liikuma, külm kõrgrõhuala meie kohal blokeerib tee itta. Selline ilmaseis võib kesta paar nädalat enne kui laguneb või nihkub Venemaa suunas edasi. Halb on, et lumesaju lootused vähenevad. Aiapidajatel on soovitav püsilillede peenraid ja ka maasikaistandusi kasvõi kuuseokstega katta. Pakane võib õiepungad hävitada.
Meteoroloogid on märganud, et kuigi tendents on kliimasoojenemisele - Eestis äärmuslikud ilmad sagenevad, kaasaarvatud ebatavaliselt külmade talvede kordumine. Või hoopiski - eelmisel sajandil pöörati keskkonnale vähem tähelepanu?!
Tundub, et aastatel 1800 on eriti tihti külmarekordeid märgatud.
1837/1838 olnud külm tali, jaanuari lõpuni lumeta. Kevadeks külmunud maapind üle 2 meetri sügavuseni, veekogud külmunud põhjani. Muld sulanud alles juulikuuks. Kuidas toime tuldi, ei tea!
1985-1987 olid järjestikku külmad talved. Mäletan neid aegu, sest käisin ise ilmavaatlusi tegemas.
1985 a veebruaris kestis pakane 20 päeva järjest. 1986 a detsembrikülmad jätkusid 1987 a jaanuaris. Sellist külma rohkem pole olnud: kaks nädalat PAKAST, neist viiel ööl järjest temperatuur alla -30 kraadi, päeval tõusis -20-30 kraadini. Kogu riigis valitses eriolukord, transport seiskus kohati. Viimane raskem seis oli 2002/2003 aastavahetusel, kui 10ndaks jaanuariks oli maapinna külmumissügavus üle 60 cm, kohati kruusamaadel kuni 1 meetrini.
Need näited toon hoiatuseks, looduse keerdkäike on raske ette arvata.
Soovitan interneti külmakaarte uurida, nende muutusi pidevalt jälgida ka veebruaris ja märtsis. Nii jääks mõnigi halb üllatus olemata. Head vastupidamist!
