Strateegiadokumendid ja päriselu: Maaelu tulevikule mõeldes

Aasta alguskuud on igati sobiv aeg igasu­guste kokkuvõtete tegemiseks ja eelseis­va aasta tegevusplaanide koostamiseks. Teen seda minagi.

Osalesin aasta lõpus Tartumaa Arendus­seltsi www.tas.ee strateegia uuendamise ümarlaual. Strateegia uuendamine on vajalik Euroopa Liidu uue rahastuspe­rioodi 2014-2020 ettevalmistamiseks. Minu huvi TAS-i käekäigu vastu oli isi­klik, sest vana arm ei roosteta või teeb seda siis väga aeglaselt.

Enamasti ollakse rahul TAS-i väga kom­petentse personaliga, suurte ja kasulike ning tähelepanu köitvate projektidega nagu Sibulatee http://www.sibulatee.ee, Taluturg (MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti) http://www.taluturg.ee/maitsev-louna-eesti või kollaste akende projekt „Elu kahe maailma piiril" http://visitsouthes­tonia.com.

Jõukus ja heaolu on Tartumaa linnaäär­setes valdades silmnähtavalt kasvanud, kuid vaesus Tartu ääremaal vähenenud ei ole. Palju on nende aastate jooksul sündinud vajalikke projekte ja koolitusi, jagatud toetusrahasid, tehtud uuringuid. Kuid nii nagu siplesid Peipsiäärsed val­lad 2006. aastal, TAS-i loomise ajal, vae­suse ja hakkamasaamise piiril, nii on see ka praegu. Kallaste linn, Alatskivi ja Peip­siääre vald, terve Eesti kõige vaesem kant, kus suhtelises vaesuses elab üle 40% ela­nikkonnast (http://www.stat.ee/74506). Nii väidab statistika. Ilmselt tuleb sta­tistikat uskuma jääda, sest inimesed lii­guvad jätkuvalt ääremaadelt keskpõran­dale, tõmbekeskuste poole. Olgugi, et regionaalminister on haldusreformi tar­beks välja pakkunud 63 tõmbekeskust, Tartumaalt sealhulgas Tartu ja Elva lin­na ning Kirde-Tartumaalt Kallaste linna või Alatskivi, on tegelikke tõmbekeskusi täna meil siiski vaid üks - Tallinn (http://www.postimees.ee/2666992/kiisler-sai-omavalitsusreformi-eelnou-valmis).

Eelmisel aastal vähenes Tartumaa ela­nike arv 342 inimese võrra. Tartu linna elanike arv vähenes 633, Elva elanike arv 83, Kallaste elanike arv 11 ja Alatskivi elanike arv 31 inimese võrra. Tartumaal tervikuna kasvas elanike arv arvestataval määral vaid Ülenurme, Tartu ja Luunja vallas (http://maaleht.delfi.ee/news/uu­dised/eestiuudised/tallinn-valismaa-sur­nuaed-eesti-elanike-arv-vahenes-3600-inimese-vorra.d?id=67577202).

Niisiis vähenes elanike arv kõigis Tartu­maa „tõmbekeskustes". Olgugi, et need arvud pole täna veel väga suured, on mi­nejaid rohkem kui tulijaid ning rahvas­tiku liikumise tendents ühemõtteliselt ühesuunaline. Minejaid oleks enamgi, sest juba mõnda aega on näiteks Kallastel müügis vähemalt 8 korterit ja 23 eramut, Alatskivil 4 korterit ja 24 maja. Nende seas on nii keskmises kui heas seisukor­ras elamisi, mis tähendab seda, et piirkon­nast lahkuvad tublid ja töökad inimesed. Allesjääv elanikkond aga vananeb ja piir­konna elujõud raugeb, kuna iga asjaliku tööealise inimese lahkumine kajastub otseselt ka valla eelarves. Kinnisvara hin­nad aga on näiteks Tartu lähivaldadega võrreldes ülimadalad, kohati isegi alla ehitusliku omahinna (www.kv.ee).

Uskumatu, et nii väike riik, kui seda on Eesti, saab enesele lubada valdava osa territooriumi ääremaastumist, kust ini­mesed lahkuvad ükskõik mis hinnaga.

Kodanikuühiskonna areng ja elujõud

Ehk mäletate veel neid LEADER-teema­lisi koosolekuid, mida pidasime aastatel 2005-2007, TAS-i loomise ja käivitamise aegu. Mõned tookordsed mõtted tundu­vad täna naljakatena, kuid see peamine idee, mis toona tundus enamusele osa­pooltest lausa ilmvõimatuna - avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöö võrd­sete partneritena ühise eesmärgi, maaelu arengu nimel, on tänaseks enesestmõis­tetavaks reaalsuseks saanud. Kodanikuü­hiskonna areng, võimekus ja kompetents ületavad täna kõik meie tolleaegsed ette­kujutused selle võimalikkusest. Kohali­ke arendusorganisatsioonide suutlikkus identifitseerida probleemi olemus, tööta­da välja võimalikud lahendused ja kaasa­ta kõik huvitatud osapooled, on ilmselge ja teades riigiveskite jahvatuskiirust tun­dub vahel, et ka ainuvõimalik.

Hea algatus

2012. aastal käivitasid Lõuna-Eesti aren­dusorganisatsioonid kodanikualgatuse korras projekti „Maale elama" (http://www.maale-elama.ee/). Projekti eesmärk on propageerida maal elamise eeliseid ning ühtlasi teadvustada ka maaelust tulenevaid väljakutseid. Samas julgusta­takse kogukondi ja omavalitsusi võtma aktiivset rolli oma inimressursi kujunda­misel ning toetatakse neid selles tegevu­ses. Teisalt püütakse linnast maale tule­vatele inimestele muuta elukohavahetus teadlikumaks ja lihtsamaks. Projekti tar­beks koostatud küsitlusuuringu kohaselt soovivad noored inimesed jätkuvalt maal elada, eriti laste kasvatamise perioodil. Kohalikud kogukonnad aga on huvitatud noortest elujõulistest inimestest, kes maal elada sooviksid.

„Maale elama" kodulehelt on võimalik leida kogukonnad, kes on algatusega lii­tunud, ülevaate kinnisvarapakkumistest, vabadest töökohtadest, eluks vajaliku infrastruktuuri olemasolust ja tasemest ning kohalike elanike, omavalitsuse ja ettevõtjate meelsusest uute elanike ootu­ses.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ühtehoid­vad ja (veel) elujõulised kogukonnad on hakanud ennast ise turundama väärt elu­kohtadena, kuhu on oodatud inimesed, kes teadlikult soovivad maal elada ning on valmis sellest tulenevate väljakutsete­ga hakkama saama.

Praegu on „Maale elama" projektiga liitunud 30 kogukonda Võru-, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Jõgevamaalt. Tartu­maalt osalevad projektis Laeva, Alatskivi ja Mäksa vald. 2013. aastal tuli algatuse toel maale elama 30 perekonda, kokku 80 inimest. Projektimeeskonnal on kavas algatus laiendada üle-eestiliseks (http:// maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuu­dised/kampaania-toi-ligi-30-peret-maa­le-elama.d?id=66841315).

Projektiga liitumine on ka TAS-i uut strateegiat kavandavas töödokumendis ühe võimaliku edasise tegevussuunana ära toodud. Usun, et arvestades praegu­se olukorraga on Tartumaa valdadel õige aeg projektiga liituda ning hakata aktiiv­selt ja jõuliselt oma kestmise, st inim­ressursi säilimise eest seisma.

Meie kõigi sotsiaalne vastutus

Nii nagu praegusele ajastule iseloomu­lik, sünnivad sellised algatused enamasti projektipõhistena, st algatus on rahas­tatud vaid teatud perioodi vältel. „Maale elama" projekt oli rahastatud 01.02.13-31.10.13 Kodanikuühiskonna Sihtkapi­tali poolt. Õhinapõhiselt saab väga häs­ti koristustalguid ja muud sellesarnast korraldada. Süsteemset tööd nii teha ei saa. Projektipõhine eluviis ei ole stabiil­ne ega jätkusuutlik. Kuid just stabiilsus ja usaldusväärsus on see, mida selliste ette­võtmiste õnnestumiseks enim vaja on.

Strateegiadokumentides me unistame sünergiast ja inimressursi maksimaalselt parimast kasutusest, kuid reaalne seis on selline, et nendest inimestest, kes näiteks TAS-i erinevate meetmete alt toetus­rahasid on saanud, osalevad strateegia uuendusprotsessis vähesed. Ometi olek­sid nende kogemused uute piirkonna arengut kavandavate plaanide koosta­misel olulised. Kui sa oled oma tegevuse arendamiseks toetust saanud või väärt koolitustel ja õppereisidel osalenud, siis on sinu moraalne kohus panustada oma aega ja teadmisi nii organisatsiooni kui ka kodukoha järgmiste arenguülesanne­te lahendamisse! Elementaarne. Sünergia sünniks on vajalik oma isikliku energia panustamine. Ja kodukoha elujõulisus on meie kõigi, kes me maal elame, ühi­ne asi, sest ükskõik, kuidas neid valdade või tõmbekeskuste kaarte ka paari aasta pärast ei joonistata, kogukonnad on ja jäävad sinna, kus nad tänagi on. Sellised algatused tuleb elus ja tegusad hoida sõl­tumata riiklikest või projektitoetustest, sest mistahes kogukonna ainus elu edasi­kandev ressurss on inimressurss.

„Maale elama" või mõne muu samasi­sulise projekti jätkusuutlik ja tulemuslik toimimine võiks olla maaelu arengu seis­ukohast murrangulise tähtsusega. Ning positiivset murrangut on väga vaja, sest piirkonna nõrgenemine puudutab meist igaühte, kes me maal elame. Kõige kar­mimalt tunnemegi seda oma nahal kin­nisvarahindade languse läbi. Mis mõtet on üldse siis kinnisvara soetada, kui ta ei oma vahetusväärsust, ei ole likviidne ning ei võimalda meil oma tahet teos­tada kasvõi elukoha vahetuse eesmärgil ükskõik mis põhjusel?

Kõike eelnevat arvesse võttes on „Maale elama" projekt minu hinnangul üks vii­mase aja tugevamaid kodanikualgatusi maakoolide kestmise eest seismise kõr­val.

Minu roll kodukoha elujõu hoidmises

Olgugi, et ma olen mõned aastad koha­like arendusorganisatsioonide tegevusest eemal olnud, on nende tegevus mulle südamelähedane. Nii ma siis mõtlen, et kuidas ma praegu saaksin kõige paremi­ni panustada selle algatuse arengusse, mis mulle oluline tundub. Hea sõber soovitas lihtsalt jagada teemaga haakuvat teavet ja tähelepanekuid, mida minu praegune te­gevusala võimaldab. Ja seda ma teengi.

Kinnisvaraga seonduvad küsimused

Kuna töö- või tegevusala kõrval järgmine oluline asi elukohta vahetades on elamis­pinna hankimine ehk siis kinnisvara so­etamine, pööran sellele pisut tähelepanu.

Kinnisvara ostma või müüma asumisel tuleb esimese asjana veenduda, et kogu asjassepuutuv dokumentatsioon oleks korras. Esimene ja kõige olulisem seal­juures on kõik omandisuhtega seonduv. Mistahes kinnisasja või korteriomandit saab võõrandada vaid selle seadusjärg­ne omanik. Eestis on kõik seadusjärgsed omanikud kantud kinnistusraamatus­se, mis on avalik ja kõigile kättesaadav aadressil https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Login.aspx?ReturnUrl=%2fdetailparing%2f. Mõningast se­gadust võib tekitada asjaolu, et aastaid tagasi kanti omanikuna kinnistusraa­matusse vaid üks abikaasadest. Ja olgugi, et kinnistusraamatus oli kirjas vaid üks abielupooltest, on ühisvarana soetatud kinnisvara võõrandamiseks vajalik ka teise abielupoole nõusolek. Eriti tähele­panelik tuleb olla pärandvara ja eakate inimeste vara müüma asumisel, sest sa­geli selgub, et aastakümneid n.ö vabalt koos elanud memmel-taadil on kummal­gi omad pärijad ning peale ühe osapoole surma jaguneb tema osa ühisvarast kõigi tema pärijate vahel, kui testamendiga ei ole sätestatud teisiti (http://www.notar.ee/index.aw/528). Nii võibki juhtuda, et üksikuks jäänud eakas inimene peab oo­tamatult hakkama oma kodutalu jagama surnud elukaaslase alanejate sugulastega (st kõigi tema seaduslike lastega), keda ta võib-olla esimest korda näeb. Selliste ebasoovitavate stsenaariumite ärahoid­miseks on hea teha elukaaslaste või ka abikaasade omavaheline vastastikune testament. See on notariaalne testament, mis tehakse ühiselt ja selle tahteavalduse käigus nimetatakse teineteist oma päri­jaks või tehakse surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Kui testamenti või pärimislepingut koostatud ei ole, toi­mub seadusjärgne pärimine. Meeles tu­leks pidada, et sinu, minu ja meie lastest saavad sinu, minu ja meie pärijad ning keerukad peremudelid tekitavad kin­nisvara võõrandamise seisukohast üks­jagu segadust. Veel on ehk hea teada, et alates 01.01.2009 kehtib Eestis pärimise loobumissüsteem, mis tähendab seda, et pärija võib kolme kuu jooksul pärast pä­randaja surmast teadasaamist pärandist loobuda. Kui pärija sellekohast avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks (http://www.domuskinnisvara.ee/blo­gi/2012/11/paritud-korteri-voi-maja-muuk-eeldab-kulukat-asjaajamist/). Pä­randi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustus­ed. Seega pärib pärija ka kõik pärandaja maksukohustused ning tagastusnõuded (näiteks majalaenu), kui pärandajal neid on. Pärandi vastuvõtmisega kohustub pärija täitma kõik pärandaja kohustused ning kui pärandvara osutub nende nõue­te täitmiseks ebapiisavaks, peab pärija täitma need kohustused oma vara arvelt.

Kinnisvaraga seonduv dokumentatsi­oon

Pärast omandisuhete korrektsuses veen­dumist on vaja jälgida, et ka müüdava kinnisvara dokumentatsioon oleks kor­ras. Ehitise dokumentatsiooni moodus­tavad peamiselt ehitus- ja kasutusload, mis on kantud Ehitisregistrisse (www.ehr.ee). Ehitistel, mis on ehitatud enne 1995. aastat, ei pea olema kasutusluba, kuid iga konstruktsiooni muutev üm­berehitus, näiteks ruumide planeeringu muutus või katusevahetus, vajab esmalt ehitusloa taotlemist kohalikust oma­valitsusest, pärast tööde lõpetamist ka­sutusloa taotlemist ning lõpuks nende tegevuste registreerimist Ehitisregistris (http://www.domuskinnisvara.ee/blo­gi/2013/04/puuduv-kasutusluba-voib-takistada-majamuuki/).

Muidugi võib maja müüa ja ka osta ilma ehitus- ja kasutuslubadeta, kuid seadus­likul omanikul lasub kohustus viia do­ kumentatsioon vastavusse seaduses keh­testatud nõuetega. Ja pealegi ei koostata neid dokumente dokumentide eneste pärast, vaid ikka selleks, et inimesed pöö­raksid suuremat tähelepanu ehitustege­vuse kohta kehtivate peamiselt ohutuse seisukohast oluliste nõuete täitmisele (http://www.domuskinnisvara.ee/blo­gi/2012/08/ebaseaduslik-ehitis-kuidas-see-mojutab-teie-kinnisvaratehinguid/). Kindlasti on korras dokumentatsioon ja eriti ehitise kasutusluba nii tugev ostuar­gument näiteks kahe samaväärse objek­ti vahel, kui garantiikiri, et kütte-, vee-, elektri- ja muud süsteemid on paigal­datud nõuetekohaselt, seega kasutuskõl­blikud ja ohutud.

Kinnisvara müügiks ettevalmistamine

Lühidalt öeldes saab sellele asjale lä­heneda kahte moodi. Esimene võimalus on oma kodu müüki panna ja teine või­malus on oma senisesse kodusse suhtuda kui kinnisvarasse ja seejärel see kinnis­varana müüki panna. Kodu müüki panek oleks karmilt väljendudes väga diletant­lik lähenemine, sest olgem ausad, kes küll sooviks osta kellegi teise kodu? Hoopis teine lugu on kinnisvara müümisega, sest ostes kinnisvara, saab ostja sinna ra­jada oma isikliku kodu, mis ongi ju tema tegevuse eesmärk. Mis vahe on kodul ja kinnisvaral?

Kinnisvara on see maja või korter, kuhu te olete oma kodu rajanud. Kodu, see on teie isiklikud asjad, teie elamis- ja olemis­viis. Seega, mida vähem te müügiprotses­si käigus eksponeerite oma isiklikku elu, seda rohkem tähelepanu saab potentsi­aalne ostja pöörata pakutavale kinnisva­rale. Sama reegel kehtib eramaja puhul ka välisruumile.

Oma kodu ostmise-müümise juures võib kasutada mõne asjatundliku kinnisvara­firma abi või teha seda ise. Kinnisvara­firmadel on tavaliselt rohkem kanaleid teie objekti reklaamimiseks. Pole oluline, kelle abil seda teha, oluline on see, et sel­liste tehingute juures oleks olemas teatud vajalik kompetents. Kui maakler pole pä­dev, ei ole temast abi ning kui te ise ole­te arukas ja teil on piisavalt aega asjaga tegeleda, ei vaja te tõenäoliselt maakleri abi.

Kinnisvara ostja ja müüja näevad ühel pildil erinevaid asju

Olgugi, et kinnisvara ostmine on kauge­leulatuvate tagajärgedega finantstehing, vahendatakse kinnisvara müügikuu­lutust koostades eelkõige emotsiooni. Esmamulje ehk emotsioon on see, mis tekib ostjal müügifotosid vaadates. Kui fotod on äratanud tähelepanu, loeb ini­mene müügikuulutust. Kui kuulutus on asjalikult vormistatud ja piisavalt infor­matiivne, tekib inimesel huvi kontaktee­ruda. Kinnisvara müügifotodega loodav emotsioon on hoopis midagi muud, kui kodu niisama pildistamine. Parimad müügifotod tehakse tühjast korterist või majast. Kui sellist võimalust ei ole, tuleb jälgida, et müügifotol oleks võimalikult vähe isiklikke esemeid, väsinud mööblit või majapidamistehnikat. Ühtviisi halvad on nii koristamata tubade, sassis maga­misasemete ja niitmata õuealade pildid, kui tuhandete nipsasjakestega ülekül­vatud kaunispildid. Jäägem müügifo­tot tehes professionaalseks ja hoidkem fookuses ikka seda, mida te tegelikult müüa soovite. Absoluutselt lubamatu on laste jäädvustamine müügifotol! Kui teie müügikuulutuse tarvis tuleb pilte tegema maakler, kes ei selgita teile, mismoodi on oma kodu vaja selleks ette valmistada, ei ole teil tegemist just väga professionaalse maakleriga.

Õiglane hind

Kinnisvara hind kujuneb pakkumise-nõudluse alusel. Tähelepanu võiks pöö­rata asjaolule, et kinnisvaraportaalides olevad objektide hinnad võivad oluli­selt erineda tegelikest müügihindadest. Seetõttu vaid müügiportaalides ringi surfates ja sarnaseid objekte kaardistades kaardistate te tegelikult inimeste soo­ve, mitte tehingute statistikat. Kutselise kinnisvarahindaja koostatud eksperthin­nang väljendab numbriliselt teie kinnis­vara tegelikku väärtust. Hindamise käi­gus selgitab hindaja välja kõik asjaolud, mis mõjutavad objekti turuväärtust. Kahjuks ei lähe siin arvesse see emotsio­naalne väärtus, mida kodukoht teie jaoks tähendada võib (http://www.domuskin­nisvara.ee/blogi/category/hindamine/). Kutselise kinnisvarahindaja eksperthin­nang toimib garantiikirjana nii ostjale, kui laenutaotluse korral pangale, et ob­jekti tegelik väärtus on antud ajahetkel just selline.

Laenutaotleja krediidiajalugu

Kodu ostmine on üks kaalukamaid fi­nantsotsuseid inimese elus. Kõigil meil on oma krediidiajalugu, mille me ku­jundame oma finantskäitumisega. Piiks-piiks-ja-raha-tuleb ajastu noortele tahaks südamele panna, et kallid kiir­laenud, öised sularahaautomaadi kasu­tused kasiino naabruses ja kasvõi kuu aega hilinenud õppelaenu tagasimakse jätavad oma märgi teie krediidiajalukku. Kui teil on aga panga silmis piisava suu­rusega stabiilsed sissetulekud ja laitmatu krediidiajalugu, pole likviidse kinnisvara tagatisel kuigi raske kodulaenu saada. Kodulaenu taotlema hakates võiks alati seda mitme erineva panga käest küsi­da. Likviidne on aga kinnisvara, mis on probleemivaba ning mida on võimalik vajadusel mõistliku aja jooksul realisee­rida. Mida kaugemale jääb kinnisvara tõmbekeskustest, seda raskem on teda realiseerida, paraku. Samas ülisoodne soetada.

Kokkuvõtteks

Niisiis, maale elama asudes on erinevaid väljakutseid tõesti palju, millega hakka­ma on vaja saada. Teisalt oleme me siiski veel valdavalt oma olemuselt maaini­mesed, kelle loomuomane olemisviis on elada kooskõlas loodusega. Suuremal osal tsiviliseeritud maailmast jääb unis­tus oma maakodust, nii nagu meie seda mõistame oma heinamaa ja metsatukaga, igavesti kättesaamatuks. Meil on see kõik veel alles. Meil on alles veel need põlised talukohad, on alles kogukonnad, kes ko­halikku elu alal hoiavad. Me elame suur­te muutuste ajal, mis nõuab meilt aina kiiremat ja paindlikumat kohanemist oludega. Ma soovin siiralt, et noored ja elujõulised inimesed leiaksid endas jul­guse ja pealehakkamise oma kodu maale rajada ning kasvatada seal terveid ja tu­gevaid lapsi. Kui ma saan teile nende ot­suste juures kuidagi abiks olla, aitan ma hea meelega.

Kuna kõik kohalikes vallalehtedes aval­datud uudised on loetavad ka interneti­portaalis Eesti Elu, on artiklis palju vee­biaadresse, milliste abil on huvi korral võimalik teemaga haakuvat lisateavet hankida.

Terje Oden
Tartumaa Arendusseltsi asutajaliige
5340 8090
[e-mail]