Parim lihaveisekasvataja Jane Mättik jalutab oma pullide vahel nagu kuninganna

Jane Mättikust kirjutas Maaleht mullu, kui noortalunikud esitasid ta aasta põllumehe konkursi kandidaadiks. Tegelikult oli ta juba siis ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) parima lihaveisekasvataja nominent, kuid jäi napilt-napilt alla Aldo Vaanile.

"Minu eelistus oli Jane juba eelmisel aastal," hindab Jane tegemisi komisjoni liige, VTA peadirektori asetäitja Katrin Reili.

MESi juht Raul Rosenberg lisab, et Jane Mättiku pluss on see, et tal kui tõelisel perenaisel on selge pilt oma ettevõtte tuludest-kuludest, käibest, arengust ja tulevikuvisioonist.

2008. aastal otsustati Mättikute peres, et osa talu maid on nii madala boniteediga, et neid ei tasu vilja alla panna. Lihaveisekasvatus on Jane sõnul kehvadel maadel hoopis tulusam kui teraviljakasvatus, selliseid rohumaid on kasulikum väärindada läbi lihaveiste.

Nii toodigi tallu esimesed puhtatõulised aberdiin-angused. 2008. aastal taotles Jane noortaluniku toetust ja soetas selle eest veel 35 aberdiini. Praegu on kari kasvanud sajapealiseks.

Jane Mättik on oma ettevõtmise korralikult läbi mõelnud. Noortaluniku toetuse saamiseks esitas ta äriplaani, mida järjekindlalt ellu viib. Eelmisel aastal sai tal viis aastat toetusest täis ning müügitulu tuli isegi PRIA nõutust suurem. "Mul on kõik kohustused PRIA ees täidetud," kinnitab naine rõõmsalt.

Tuleb vaid loota, et lihaveiste turusituatsioon paraneb ning ka äritulud kasvavad.

Angustele on Jane Mättik truuks jäänud ja tõuaretus on tema ettevõtmises veelgi olulisemal kohal. Eelmisel aastal käis ta koos teiste lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse liikmetega ka välismaal Eesti oludesse sobivat tõumaterjali valimas. Kui enamikus, ka puhtatõulistes karjades, kasvatatakse musta angust, siis Jane Mättiku karjast leiab ka punaseid, mis Eestis veel nii levinud pole.

Muljetavaldav on see, kuidas sportlik ja habras noor naine esitleb loomanäitustel oma tonni-pooleteiese raskusi tõupulle: kammib, paitab ja valitseb nende üle. "Ma õpetan juba järgmise aasta näituse jaoks pulle välja," kinnitas ta kolmapäeval, kui MESi žürii teda külastas.
Teised parima lihaveisekasvataja kandidaadid olid OÜ Adoranna ja Abaja POÜ.

MESil on tava valida aasta parimad karjakasvatajad kolme parima seast, keda esitavad professionaalsed organisatsioonid: tõuloomakasvatajate ühistu, jõudluskontrolli keskus, maaülikool jmt. Ka žürii koosneb maaülikooli, VTA, aretusühistu, rahandusministeeriumi, põllumajandusministeeriumi jmt asjatundjatest.