Meenutused Valter Külvetist: Võimed lubasid kindlasti rohkem, kui ta saavutada suutis

Valter Külvet sündis 19. veebruaril 1964. aastal. Isa Toomas, kes töötas sel ajal Õisu tehnikumi kehalise kasvatuse õpetajana, hakkas juba väiksest peale Valterit mitmekülgselt ja aktiivselt kasvatama. Kui Valter 1971. aastal Ülemõisa algkooli esimesse klassi astus, oli ta teistest omavanustest selgelt eristuv oma kehaliste võimete, kannatlikkuse ja väärikusega. Ta oli tagasihoidlik, sõbralik poiss, kellel oli oma maailmapilt ja selge siht silme ees. Nii iseloomustavad teda ka keskkooliaegsed sõbrad.

1975. aastal lõpetas Valter Ülemõisa algkooli ja asus õppima Abja keskkooli viiendasse klassi. Tema klassijuhatajaks oli kuni 11. klassi lõpuni Maie Kallak (Ehatäht). Valter astus Viljandi spordikooli kergejõustiku erialale, mille filiaal oli Abjas. Isa kõrvalt hakkas lisaks nõu andma Abja õpetaja Aarne Lepik ja Viljandi treenerid. Sportimise võimalused laienesid - Abjas oli võimla, kus sai kaugust ja teivast hüpata. Viljandis avati 1977. aasal kilehall, mis oli küll tihti külm ja petrooleumiaurune, aga võimaldas hüpata teivast, tõugata kuuli ja joosta kummirajal. Suvel treeniti palju Loodi spordibaasis, kus olid väga head tingimused kümnevõistluse harrastamiseks. Seal püstitas Külvet hiljem oma tipptulemuse kõrgushüppes - 2,11 meetrit.

Tuli jagada aega trenni ja kooli vahel. Iga minut oli hinnas ning aktiivne oldi igal võimalusel.

Tegeldi kõigi spordialadega, milleks võimalused olid. Bussi oodates visati sõbra hoovis korvpalli, talvel uisutati ja mängiti Õisu Veskijärvele hokit. Aja planeerimine tuli Valteril hästi välja, sest ta suutis olla edukas nii koolipingis kui spordivõistlusel. Tipptulemusi spordis hakkas Valter saavutama juba kümneaastaselt.

Neli aastat järjest oli ta rekordiliste punktisummadega „TV 10 olümpiastardi" üldvõitja ning mitmed tulemused on veel praegugi üle löömata. Järgnesid aasta-aastalt rekordid noorte kaheksa-, üheksa- ja kümnevõistluses. Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadi võitjana kümnevõistluses edestas Külvet järgmist võistlejat ligi 900 punktiga.

Eesti 1981. aasta meistrina kogus 17-aastane Abja koolipoiss kümnevõistluses 8104 punkti, mis on tänini 17-18-aastaste maailma tipptulemus. Ta lõpetas keskkooli ning asus treenima Tartus, kus tema juhendajaks sai Fred Kudu. 1982. aastal vigastas Valter rängalt põlve, mis jäigi teda kimbutama. Siiski lisandus aastail 1983-88 Külveti kontole mastaapseid saavutusi: juunioride Euroopa meistri tiitel (1983), universiaadihõbe (1985), maavõistlusevõite, kaks Nõukogude Liidu meistrivõistluste pronksi ja 1987. aastal ka kuld.

NSVL-i meistriks tulek kodupubliku ees Kadriorus Eesti rekordiga 8322 punkti oli aegade sündmus. Olümpiahooaja algul püstitas Külvet Staikis veel Eesti rekordi 8506 punktiga, mis jäi maailma 1988. aasta edetabeli teiseks tulemuseks ning on Eesti kõigi aegade edetabelis praeguseni kolmas.

Valteri võimed lubasid kindlasti rohkem, kui ta saavutada suutis. On öeldud, et ta elas valel ajal. Puudus hea tugimeeskond ning suurvõistlustele saamiseks pidi enne ennast NSV Liidu koondisesse võitlema ja see tähendas lisakoormust, millele Valteri liikumisaparaat paraku vastu ei pidanud.

1994. aastal lõpetas Valter Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, aga tööle asus teisel erialal. Valter Külveti elutee lõpetati vägivaldselt 2. juulil 1998. aastal. Teda jäid leinama elukaaslane, tütar, vanemad ja sõbrad ning alatiseks jäävad teda meenutama eredad saavutused Eesti kümnevõistluses.