Lõviosa mahetoodangust müüvad pagarid

Eesti elanikud ostsid läinud aastal mahetoodetest kõige rohkem pagari- ja piimatooteid ning sooviksid osta enam mahedat köögivilja, kartulit ja mett, samuti puuvilju ja marju – nii selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud mahetoodete turu ülevaatest.

TNS Emori läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et 40% läinud aastal ostetud mahetoidust moodustasid leib, sepik, sai ja küpsised ning 36% piimatooted. 29% küsitletutest aga soovivad osta ka mahedat köögivilja ja 26% kartulit. Sama suur osa küsitletutest soovib osta mahedat mett, puuvilju ja marju.

„Pakkumine pole selles sortimendis piisav,“ põhjendas erinevust ostetava ja soovitava kauba vahel TNS EMORi uuringuekspert Aivar Voog, kes tõi näiteks, et mahemett küll soovitakse, aga ainult 2% Eesti mesilasperedest mahepidamisel.

„Kui pagaritoode on olemas, soovitakse ka muna ja liha,“ põhjendas olukorda mahetootjate ühistu Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming, kelle hinnangul on mahetoodang ostja teadlik valik. „Aga neid pole võimalik poodidest osta.“

Tooming nentis ka, et paraku on veel mahetoodang Eesti poodides liiga kallis. „Mahetoodangu töötlemine on praegu kitsaskoht, mida tuleb arendada, et see tootmisele järgi tuleks,“ lisas ta ja arvas, et kui suureneb töötlemine, langevad ka hinnad.

Uuringu järgi on näiteks mahe- ja tavaporgandi puhul hinnaerinevus 219%, mahejahude puhul on see näitaja 178, leiva puhul 159, piima puhul 39 ja mee puhul 25%.

Pagarikoja Pagar Võtaks juhataja Reet Rum arvas, et värske uuring peegeldab praegust olukorda päris täpselt. Pooleteise aasta eest asutatud ettevõtte Pagar Võtaks tootmissuund on ka tema kinnitusel paljuski tingitud tooraine kättesaadavusest. „Kasutame kodumaist jahu, piima ja mune,“ rõhutas Rum, kelle juhitava firma sortimendis on üle 30 nimetuse leibasid, sepikuid, küpsiseid ja kooke. Toodang on jõudnud kauplusekettidesse ning Tallinna ja Tartu kaubamajja. „Ostame toorainet nii palju kui võimalik Eestist ja selle saamisega pole probleeme. Mida pole, toome ise sisse.“

Reet Rumi kogemus näitab, et nõudlus kodumaiste mahedate pagaritoodete järele suureneb pidevalt.

Uuringust selgub, et Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes on kokku 0,63%. TÜ Wiru Vili juhatuse liikme Mai Toominga sõnul ei peegelda see Eesti mahetootmise tegelikku olukorda. „See näitab, mida Eesti inimesed tarbivad, mitte ei peegelda käivet, sest väga suur osa Eesti mahetoodangust jõuab eksportturgudele.“

Mahetoodete sortimendist oli 2013. aastal kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias (27%, kokku 347 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (25%, kokku 314 erinevat tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (17%, 213 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (14%, 180 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (7%, 86 tootenimetust), liha (2%, 30 tootenimetust), maiustused (4%, 50 tootenimetust) ning mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust).

Mullu tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 1257 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu ülevaatest. Aastaga lisandus poelettidele üle 400 uue mahetoote.