Et mureperioodil oleks lihtsam: Kes annab arstliku surmateatise

Igal inimesel tuleb tavaliselt kordki elus seista silmitsi tõsise murega, lähedase kaotusega. Matuseasjade korraldajal tekib ühe esimese asjana vajadus nõutada arstlik surmateatis rahvastikuregistrisse surmakande tegemiseks, mis omakorda on edasiste toimingute (hauaplatsi taotlemine, krematsiooni tellimine jne) aluseks.

Kui lahkunu viimased päevad möödusid ravi- või hooldusasutuses, annab vajaliku dokumendi sealne arst. Vallaelaniku kohta annab surmateatise perearst.
Aga kelle poole tuleb esimesena pöörduda, kui lahkunu on olnud talveperioodil vaid laste, lastelaste külaliseks, ja tema perearst asub Eesti teises otsas.

Anne Järvsaare sõnul ei teki perearstil nö probleeme oma patsiendile surmateatise väljakirjutamisega, kui inimene on olnud krooniline ja teada haige. Õnnetusjuhtumi või perearstile võõra inimese äkksurma korral saadetakse ta aga lahangule.

Kui väljaspool oma alalist elukohta sureb kroonilise haigusega vanainimene, vähihaige, kellel uuringu- ja diagnoosidokumendid kaasas, saab dokumendi anda ka sealne perearst.

Doktor Järvsaar toonitab, et kõige õigem oleks, et lähedane, kelle juures vanainimene ajutiselt viibib, informeeriks sellest ka kohalikku perearsti ja arutaks läbi ravimite vajaduse, kauaks võõrsile jääb ja kas on otstarbekam registreeruda ümber. Ning ka vastupidi - kuna oma perearstile on patsient tuttav, teab tema haigusi ja kui omaksed on teda teavitanud ajutisest eemalviibimisest, võib ka tema anda arstliku surmateatise.

Igal juhul on suhtlemine ja kontakt inimestega, kelle abi võib vaja minna, tark tegu, et asjaajamine mureperioodil oleks lihtsam.