Avameelselt haridusest: Maakoolidest kiputakse looma negatiivset pilti

Regionaalse arengu murepunktid on hetkel ühiskonnaelu keskseteks tee­madeks. Mure on teravam eeskätt väljaspool suuremaid linnu: inimes­te arvu vähenemine maal ohustab väikekoole ja seeläbi ka elu võima­likkust maal. Nüüdseks juba tavaks saanud linna- ja maakoolide vastan­damine kipub looma viimastest ne­gatiivsemat pilti.

Ometi elavad maakohtades inimesed, kes seda maanurka armastavad, on sin­na panustanud ja peaksid seda kohta meelsasti ka edaspidi oma perekonna koduks.

Eesti üldised haridusmured puudu­tavad otseselt ka Puhja valla ainukest kooli. Väheneva elanike arvuga paik­konnas soovitud suunas arenemine ja edu tunnetamine nõuab koolilt iga aastaga suuremaid pingutusi ja pidevat muutumisvajadust.

Käesolevat lugu on ajendanud kirjuta­ma kohalikud inimesed. Eeskätt need, kelle lapsed käivad Puhja koolis või on sinna tulemas, aga ka enda või pere­liikmete kaudu mineviku- ehk olevikusidemetega kohaliku kooliga seoses olevad või siis muidu sotsiaalselt tund­likud valla elanikud. Üldine haridus-ärevus on tekitanud koolile vajaduse vastata korraga paljudele küsimustele.

Mis on asjad, mida kool muuta ei saa ja mida tegelikult ikkagi saab?

Viimase 20 aasta jooksul on rahvaarv Eestis kogu aeg vähenenud. Isegi kui me võime Puhja piirkonna elanikkon­na puhul rääkida teatavast stabiilsu­sest, ei pöördu kogu Eesti rahvastiku stabiliseerumine kasvuks, vaid on aktsepteeritud rahvastikuprognoosi andmetel kogu järgneva poole sajan­di pikkuse perioodi jooksul (aastani 2060) ikkagi üldiselt kahanev. Puhja kool ei saa muuta tõsiasja, et õpilaste arv püsib väikeste vähenemismärki­dena stabiilsena. Ei saa muuta ka tõsiasja, et gümnaasiumiosa õpilaste arv võib lähiaastatel langeda alla elutervet konkurentsi võimaldava kriitilise piiri, sest võimalusterohked suurgümnaa­siumid peibutavad meie õpilasi tõsise valikute tulevärgiga ning uusi väljakut­seid otsivate õpilaste tagasihoidmine ei tundu siis õige.

Iga väike kool saab eksisteerida vaid heas suhtes omavalitsuse ja kogukon­naga. Kooli avatus ja omavalitsuse toetus peaks peredele andma sõnumi, et parimat võimalust haridustee alus­tamiseks kohalikule lapsele ei ole kui Puhja kool. Koolipoolne valmisolek taolisteks tegevusteks on olemas. Oma­valitsus ja kooli meeskond saab muuta mainet ja suhtumist.

Millised on üldhariduses toimunud muutused ja kuidas on nendega kaasa läinud kohalik kool?

Hariduses on olulisel määral muutu­nud nii õppimise sisu (õppekavad) kui ka vorm (põhikoolid ja gümnaa­siumid). Põhikool ja gümnaasium on Eesti haridussüsteemis kindlalt lahu­tatud. Siin ei mängi rolli ruumide ja majade lahkulöömine, vaid tegemist on väga sügava sisulise lahususega. Põhikooli puhul on tulenevalt riiklikus õppekavas kokku lepitud eesmärkidest oluline hinnata, kuivõrd suudab kool pakkuda õpilasele eakohast, turvalist, positiivselt mõjuvat ja arendavat õpi­keskkonda. Gümnaasium peaks pa­nema rõhku õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla; adek­vaatse enesehinnangu kujunemisele; iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele; edasise haridustee või­maluste tutvustamisele ja hindamisele ning kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele. Lühidalt öeldes peaks põhikooli õpilasel olema turvaline ja toetav õpikeskkond kodu lähedal, gümnaasiumiõpilase maail­mapilt tuleb kooli abiga võimalikult avaraks venitada. Sisulise poole pealt muutub aga üha enam õppimise kesk-punktiks õppija areng. St õppimine koolis keskendub enda, ühiskonna, kultuuri ja looduse vahekorra süga­vamale mõistmisele. Erinevate ainete õpetamine ei pea olema omaette ees­märgiks, vaid vahendiks õppija kui ini­mese arenguks.

Puhja kool töötab jätkuvalt põhikooli ja gümnaasiumina, mis on ühes hoones ja toimib juriidiliselt ühe asutusena. Lahus on vaid õppekavad, osa õpeta­jaid on põhikooli- ja gümnaasiumiosas erinevad ja loomulikult on lahus ka eri­nevate kooliosade raamatupidamised.

Oma koolis oleme praeguseks jõudnud selleni, et hindame iseennast väga krii­tiliselt, kas valitud õpi- ja hindamis­meetodid, distsipliinipoliitika, tunni­väline tegevus ja kooli füüsiline kesk­kond toetavad meie õppeaasta kaupa sõnastatud eesmärkide saavutamist või mitte. Olema kaasanud oma meeskon­da vajalikke spetsialiste, soovime seda ringi laiendada veelgi. Arendame pro­jektitegevust ning seostame formaal­haridust mitteformaalsega. Tegevused laiemalt teenivad ülimat põhimõtet, et Puhja Gümnaasium hoolib oma õpilas­test, oma õpilaste vanematest.

Kes ja mis meid mõjutab?

Seda artiklit kavandades leppisime kokku, et põhiküsimus ei ole rahas. Raha ei ole maailmast otsa lõppenud ja oskusliku majandamise korral tundub jätkuvat seda ka kooli jaoks. Kui raha, mis meie eksistentsi reaalselt mõju­tab, on tegelikult olemas, saab rääkida sisust. Puhja lähinaaber Tartu on põ­hikoolide ja gümnaasiumide eri maja­desse viimise ja erinevate koolide loo­misega vaieldamatult Eesti pilootlinn. Paratamatult mõjutab taoline protsess lähikonnas meie piirkonda väga jõuli­selt ning kindlalt ühes suunas. Suurte gümnaasiumide loomisega kindlustab Tartu linn oma gümnaasiumiõpilastele (ja lähipiirkondade noortele) tohutud valikuvõimalused ja erinevad õppemoodulid. Eraldatud põhikoolide ee­liseks peab senise Tartu-praktika põh­jal pidama kogu olemasoleva ressursi suunamist põhikooli õpilase arengu toetamisele, õigele karjäärinõustami­sele ning läbimõeldud valikute tege­mistele.

Meil oleks tark teiste parimatest prak­tikatest õppida ja halvimatest hoidu­da osata.

Puhja Gümnaasium soovib hariduses kaasas käia ühiskonnas toimuvate pa­ratamatute muutustega ja saata oma uksest välja õnneliku inimese. Kas siit hariduse saanud noor on edaspidi ai­nult põhikoolilõpetaja või on meil nii põhikooli kui gümnaasiumilõpetajaid, seda kool oma sisemisest initsiatiivist öelda ei tohiks. Kool on lojaalne oma kogukonnale ja selle arvamustele. Puh­ja hariduselu edasised arengusuunad peaks selguma just koostöös aktiivse kogukonnaga.

Heidi Kiuru,
Puhja Gümnaasiumi direktor

Päivi Märjamaa,
Puhja Gümnaasiumi õppealajuhataja

______________________________________________________________________

TEADAANNE

Neljapäeval, 13. märtsil 2014. aastal kell 18.00 toimub Puhja Seltsimajas haridustemaatiline rahvakoosolek. Ootame kõiki lapsevanemaid, hari­dustöötajaid ja teisi teemast huvita­tuid ühisele arutelule!

Puhja Vallavalitsus