Jaan Viska: inimene ei ole pea kunagi rahul ei palga, ülemuse ega ilmaga
Mäletame, millised tugeva päikesekiirguse osaliseks saime märtsis. Sooja ilma võidukäiku alustas maikuu ja seda veel jätkus novembrisse.
Suve kohta öeldakse, et ilmataat oli laululembeline, ei seganud suviseid üritusi oma sadudega. Suvi oli soodne lindudele rohkearvulise järelkasvu tagamiseks, nägime palju pääsukesi pesast välja lendamas ja toonekurgi pesadel istumas. Sügis hakkas 25. septembri lumesajuga Kirde-Eestis. Kuiv suvi ja sademete vaene september põhjustasid madala veeseisu jõgedes, teisisõnu oldi veenäljas. Oktoobris algas tormide aeg, mida jätkus detsembri keskpaigani. Maru viis elektri tuhandetelt majapidamistelt, oli palju tuulemurde, puude langemist liinidele kui ka teedele. Elu oli Eestimaal mitmes paigas häiritud, segas ka koolide tööd. Eriti just ootamatud voolukatkestused liinide remondil.
Vigalas valiti uus volikogu esimees küünlatulede valgel. Ajalukku läheb novembris Filipiine räsinud taifuun, nt Hawai Expressi Eesti esindaja pidi külastama uut jalgrattatehast, tormi tagajärjel öeldi, siia me raha kaotsi läks. Selle näitega tahan öelda kui seotud oleme ilmaoludega maailmas. Teame, millist kaost Euroopa lennuliikluses tekitas Islandi tuhapilv.
Sooja talve tõttu võisid talivilja põllud üle kasvada, Vigala Avastes oli näha hästi rohelisi taliviljapõlde. Järsk külm võis kahju tekitada, aga seda ei tulnud. Oli olemas oht, et mesilased hävitavad oma talvevarud. Selgub kevadel.
Kui veel tuulekiirustest rääkida, siis oktoobri lõpu tormil oli kiirus Eestis puhanguti kuni 120 km/h, siis Filipiinidel üle kahe korra suurem. Elevust tekitas uus külmarekord, mis oli registreeritud satelliidilt -93,2 kraadi seda juba 2010. a. Näete kui pikaks ajaks külmus arvutitesse see teadmine, samas teisendati veel Fahrenheiti kraadid Celsiuse kraadideks valesti.
Eesti 2013 ilma kohta öeldakse, mineja polnud kõige hullem. Kui sügisel õpetajatega Kadriorus käisime, siis merel Finn klassi purjetamine seisis tuulevaikuse tõttu. Saab öelda tuul on sportlase sõber ja vaenlane. Augustikuu 9-ndat päeva Lääne-Eestis iseloomustab öine äike Franz, ligikaudu 1200 lööki veerand tunni jooksul. Eesti õpilasi kiideti, et tegid hästi PISA testi, seepeale vastas Eesti Põllumajandusülikooli rektor, kuhu kaob see tarkus kui nad ülikooli jõuavad.
Siia juurde võib lisada Venemaal läbiviidud avaliku arvamuse küsitluse tulemuse: mil kolmandik arvas, et Päike tiirleb ümber Maa ning veerand ühendriiklastest kinnitavad sama. Oma silm on ju kuningas - päike käib üle taeva! Nimi ei riku meest, nii ta ongi. Kuid ilmanähtustest kõige ekstreemsemad on perekonnanimedeks, kõige sagedasem ilmastiku nähtus perekonnanimena on Tuisk, seejärel Lumi, Tuul, Pilv, Soe, Selge, Kuiv, Sula, Kuum, Torm, Külm, Raju, Välk, Ilm. Vähem on ilmanähtusi eesnimedena, Torm, Kõu, Tuul. Kas me nimesaamise ajalugu teame, olgugi see tähelepanek teadmiseks. Populaarsemad nimed möödunud aastast Eestis on tütarlastel Sofia, Maria ja poeglastel Rasmus, Robin.
Lõpetuseks jääb lisada, Vigala valla elanike arv vähenes 49 inimese võrra, surmasid 24 ja registreeritud sünde 13. 2014. jaanuariga vähenes veelgi valla elanike 9 inimese võrra.
Tuleb tõdeda, et elanikkonna arvu vähenemisega langeb piirkonna areng, toimetulek, teisalt väheneb elanike aktiivsus vallaelus.
Mõtiskluse võiks lõpetada järgmiselt: inimene ei ole pea kunagi rahul ei palga, ülemuse ega ilmaga, ikka tundub, et saab ülekohtuselt kord külma või kõrvetada.
2014. aastapäeva kõnes rääkis volikogu esimees lõhest, mitte kui heast söögikalast, vaid hoopis lõhest kahe Vigala vahel. Oleks hea, kui järgmise aasta kokkuvõtte tegemisel saab öelda kahe Vigala kohta, mõistlikud arengud Vigalate suunas on toimunud. Kevade ja tegude ootuses!
