Vastuseta küsimused: Elus ongi vist nii, et ühed koristavad, teised lagastavad
Kuid ega ma neist tavapärastest asjadest-tegemistest tahtnudki rääkida, vaid ikka sellest, mis kõige rohkem muret teeb ja tekitab - meie külaplats ja kõik, mis sinna juurde kuulub.
Sellest tulenevalt ka minu küsimused:
Kas keegi teab, kes on need sellised inimesed (nimetaksin neid inimolenditeks), kes lõhuvad, peksavad puruks, mis neile ette jääb?
Kes on need, kes reostavad absoluutselt igasuguse prahi maha pildumisega nii külaplatsi, mänguväljakut ja kõige jubedam näeb bussipeatuse tagune metsatukk välja. Nüüd on siis keegi „jõujunn" suutnud oma „energia ja oskused" bussipeatuse seina lõhkudes välja panna. No ikka „toredam" kui lauad on mahakistud ja puruks löödud! Lavatagune sein on ka mõnele „jõujuurikale„ ette jäänud, tantsupõrandast rääkimata. Mitmes kevad algab aukudega põranadas. Nagu „varandust"otsitaks! Aga ei leita!
Kurb on ikka ja jälle nende tublide tegijate pärast, kes on oma väärtuslikku aega ja energiat nende asjade valmis tegemiseks panustanud ja peavad ikka ja jälle taastama, parandama, nagu palgatööd tegema. Kuigi sellele tööle maksavad tegijad ise peale, sest kõik vajaminev tuleb kodust tuua oma kuludega.
Kevadel on plaanis külakiigule uued postid panna ja kiik täielikult renoveerida. Vat sinna läheb jõudu ja energiat vaja, kuid kardan, et ehitamiste ajal neid „energiapomme„ näha pole, siis on nad peidus ja ootavad parajat momenti, millal "rünnata"-ikka salaja.
Uskumatu ja küsimärgiga on mulle ka selle kollase prügikasti kasutamine. Keelatud on juba palju aastaid ehitusprahi sinna panek. Paljudele pole selline jutt üleüldse kohale jõudnud. Mis siis, et keelatud, .meie ikka paneme. Olge ometi mõtlevad inimesed ja lõpetage palun"lolli" mängimine, et me ei tea.... pole kuulnud... teate küll ja kuulnud olete ka, aga miks siis teete?
Elus ongi vist nii, et ühed koristavad-teised lagastavad. Igal kevadel tuleb külarahvas kokku ja teeb külaplatsi korda. Kuid miks ei võiks nii külaplatsil kui bussipeatuses olles prahti mitte maha visata, on ju kilekotid, on ju suur kollane prügikast, lõkkeplats, kuhu saab prahti panna.
Küsimus on mul ka neile noortele meestele, kes oma uhkete autodega kultuurimaja treppi sõidavad mööda äsja valminud kergliiklusteed, kus märk keelab autodega sõita. Kuidas te trenni suudate teha, kui parkmisplatsilt jalgsi kultuurimajja minna ei jaksa?
Vastuse saan anda neile küsijaile, kes tänavanimega silte pikalt ootavad. Sildid tulevad juba kevadeks. Ka majadele tellib vald sildid nimedega, mis majaomanikel tuleb oma raha eest välja osta. Viidad saab kultuurimaja, raamatukogu, internetipunkt, kalmistu.
Lihtsalt ei saa negatiivsest mööda vaadata, sellepärast on igal inimesel õigus valele teole tähelepanu juhtida või võimalusel seda ära hoida, märkusi teha.
Hoolime rohkem sellest panusest, mis meile kõigile peaks korda minema. Märkame nii head, kui halba, anname endast parima, pidades lugu tehtust!
Kena ja sooja kevade ootust kõigile!
