Nemad omakorda tõmbasid loosi, mis värvi saab võistkond, kas valge või sinise. Kaptenid said õiguse valida oma võistkonda ühe õpilase igast klassist. Aga mängus osales kogu kool, sest võistkonnad said valida ka fännklubi. Poolehoidjatel oli tähtis roll: nad võisid oma võistkonnale mõnes mänguosas ette öelda, muusikaküsimustes aidata lisapunkte teenida ja muidugi ergutada võistkonda. Õpetajate hulgast valiti žürii ja ka mõlemale võistkonnale poolehoidja.

Kui koolipere 21.veebruaril spordisaali kogunes, oli igal õpilasel käes väike rahvusvärvides lipuke ja riietutud oldi oma võistkonna värvidesse. Mäng algas loomulikult lauluga "Me armastame Eestit", mida kogu kool rõõmsalt lippe lehvitades kaasa laulis. Võistkondade laudadel olid valmis sünnipäevapasunad, mida pidi puhuma, et saada vastamisõigus. Mängu esimeses osas pidid võistkonnad videokatkendi põhjal vastama küsimusele, teises osas ära arvama vastasvõistkonna poolt öeldud fraseologismi tähenduse, kolmandas osas öeldi võistkonna kaptenile kõrva 15 eestikeelset sõna, millest igaühe meenutamine võistkonnale lisapunkti andis. Neljandas osas pidi võistkond ära arvama sõna, millel oli avatud vaid esitäht. Igale võistkonna liikmele esitati üks küsimus, mille õige vastuse teadmisel avanes ka üks täht. Mängu viiendas osas tuli kiiruse peale ära arvata, mis linn on pildil ja mängu viimases osas olid lõbusad küsimused eestlaste kohta. Mänguosade vahel oli muusikaküsimus, kus pidi meloodia järgi ära tundma laulu, selle pealkirja ja autorid. Seejärel laulis seda laulu kogu kool ja žürii valis välja, kummale võistkonnale anda lisapunktid parema esituse eest.

Kogu mäng lõppes jälle rõõmsa lauluga" Me armastame Eestit" ja saal oli toredaid emotsioone täis! Võitis valge võistkond, kuid see polnudki enam nii väga tähtis, sest vahva oli kõigil!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena