Rannu pensionärid Riigikogus

Mitte küll Riigikogu liikmetena, vaid külalistena. Riigikogu liikmed sotsid Helmen Kütt ja Jaan Õunapuu tegid Rannu rahvale ettepaneku külastada Riigikogu. Meie agarad naispensionärid võtsid kutse vastu ja asusid sõitu korraldama. Sõidule eelnes soovijate väljaselgitamine ning nende isikuandmete edastamine Riigikogu ametnikele, et kindlustada meie sissepääs Riigikogu ruumidesse.

26. veebruari k.a. hommikul vurasid 33 naist ja meest Tallinna poole. Meid võttis kohapeal vastu pr. H. Kütt, kes oli meie andmed edastanud valvepolitseinikele. Majja sisenemine toimus samasugustel tingimustel, nagu lennujaamas, kui lähete reisile.

H. Küti juhtimisel liikusime sotside nõupidamisruumi, kus meid ootas hr. Jaan Õunapuu. Reisilistele pakuti kohvi ja  teed saiakestega ning sellele järgnes vestlus pr. Küti ja hr. Õunapuuga, kes rääkisid oma tööst ja probleemidest, millised on seotud seadusloomega, erakondade ja isikute vaheliste suhetega.

Nagu selgus, on olukordi, kus seaduse väljatöötamisel ja selle läbiarutamisel ei tunne sõber enam sõpra. Vestluse käigus esitati rahvasaadikutele ohtralt küsimusi ja probleeme, millised nõuavad lahendamist. Antud jutuajamisest selgus, et kui sa pole võimul, siis sinu erakonna ettepanekud ei leia valitsejate poolt toetust. Tuleb töötada põhimõttel, et ükskord need seadused või nende parandused leiavad vastuvõtmist.

Tõdeti, et valimistel tuleb tõsiselt mõelda, millisele erakonnale oma hääl anda.

Edasi toimus ekskursioon Riigikogu ruumides ja ühispildi tegemisega Valges saalis. Kuna ka antud päeval oli Riigikogu infotund, siis oli meil seda võimalik rõdult vaadata ja kuulata. Riigikogu liikmete arupärimistele vastasid peaminister, sotsiaalminister ja regionaalminister. Tõdesime, et istungi algul registreerusid pooled Riigikogu liikmed, kellest enamus seejärel lahkusid, saali jäid need, kes arupärimise esitasid ja mõningad nende mõttekaaslased.

Tundus, et sotsiaal- ja regionaalminister ei olnud põhjalikult ette valmistunud, nende vastused olid äärmiselt parteiliselt ühesugused, ega näidanud soovi arupärijaga mingilgi määral nõustuda või selles olevaid positiivseid külgi näha. Meie aga saime rõdul tunda Riigikogu liikme tooli „mõnusid".

Pr. Kütt korraldas meile ekskursiooni Eesti Panga Muuseumi. Seal ootas meid giid, kelle juhtimisel saime ülevaate muuseumist ja Eestis käibel olnud rahatähtedest. Muuseumi poest oli võimalik osta meenemünte, vahetada kroone eurodeks, muretseda välisvaluutat ja panga suveniire.

Kui Tallinnasse sõidul valitses bussis töine meeleolu, mida ergutasid bussijuhi mõningad rõõmsad jutud, siis tagasi tulles oli rohkelt muljete vahetamist nii Riigikogu kui ka panga muuseumis leidunud rahatähtede kohta. Head reisituju aitasid üleval hoida meie meeste laulud. Nad kahetsesid vaid, et pilli kaasa ei võtnud.

Aitäh kutsujatele, nüüd oleme oma silmaga seda Riigikogu näinud ja tunda saanud!