Tehnilised võimalused tantsuproovides olid olematud, ei grammofone ega magnetofone. Kogu õppetöö käis õpetaja taktide ja sammude kõvahäälse lugemise saatel.

Valmistudes 1970. a IX üldtantsupeoks, kaotas juhendaja Asta Mais oma hääle ja ta vajas abilist. Appi tuli Tiiu, kes vabal ajal luges õppemetoodilisi materjale, et siis tantsuproovides juhendajale professionaalset abi osutada.

Niimoodi õppides ja õpetades omandas Tiiu rahvatantsu juhendaja oskused ja 1971. a usaldati tema käe alla Kaiu tööveteranide rahvatantsurühm ja seda aastakümneteks. Tööd tuli teha puhtast entusiasmist, sest ringijuhendajatele ei olnud palka ette nähtud.

Peale rahvatantsu köitsid Tiiut ka muud hobid: pillimäng ja laulmine. Kuna ajad olid rasked ja tantsijatele muusikasaate leidmisega oli probleeme, tuli vahel endal akordion kätte võtta ja saatemuusikat mängida. Hiljem osales Tiiu ka külakapellis, mängides kannelt ja trummi. Põhitöö ja hobide kõrvalt sai kaugõppes raamatupidaja kutse omandatud ja kaks last üles kasvatatud.

Nüüdseks on Tiiu Tomei juba nelikümmend kolm aastat Kaiu ja Kuimetsa tantsumemmesid juhendanud. Aastate jooksul on muutunud nii koosseisud kui ka tantsud. Varem olid tantsijad oma juhendajast kaks ja enam korda vanemad, nüüd tantsivad Tiiu käe all tema sõbrannad ja eakaaslased.

Praegu juhendab Tiiu seenioride rahvatantsurühmi Elurõõm Kaius ja Lustilised Kuimetsas. Lisaks nendele on mõlema rühma tantsijatest kokku pandud grupp Elulust. See kollektiiv sündis mõttest teha midagi põnevamat kui rahvatants ja seeniortants.

Elulust on katsetanud mitmete rahvustantsudega, nende seas hispaania- ja mustlastantsudega.

Kostüümid muretsevad naised ise. Abi saab „kaltsukatest" ja õmblejaoskusega Miidi Pindus aitab riided valmis õmmelda. Tantsude seaded teeb Tiiu ise ja seda teles, filmides ja internetis nähtu järgi.

Küsimusele, kas raskeks ei lähe, vastab Tiiu, et ei lähe, ainult vahel on kahju, kui tantsijate koosseis on täis ja ei pääse ise platsile tantsu keerutama.

Piilusin salaja Elulusti tantsuproovi ja nägin, et hinnaalandust polnud mingisugust, naised said oma „sauna" kätte täiega. Aga ega see saunakütmine ainult ülekantud tähenduses toimu. Nimelt peavad Kaiu Huvikeskuse saunalised hüva leili eest tänud Tiiu Tomeile ütlema, sest sauna kütmine on tema töö.

Neljakümne kolme aastane töö rahvatantsujuhendajana ja aktiivne kaasalöömine valla kultuurielus tõi Tiiu Tomeile 22. veebruaril 2014. a Kaiu valla elutööpreemia. Soovime Tiiule selle puhul palju õnne ja kerget tantsujalga edaspidiseks!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena