VPG noored Emili Õun ja Signe Rannamäe värskelt pärjatud raamatuga ja kirjandusauhinna medaliga. Foto: Hilje Pakkanen
Žüriil kulus tunni jagu aega valiku tegemisele nelja nominendi vahel, milleks olid Andrus Kivirähki „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust", Katrina Kalda „Jumalate aritmeetika", Katri Raiki „Minu Narva" ja Elo-Maria Rootsi „Vaimude jaam" - kõik head ja vägagi loetavad raamatud. Zürii mõttevahetus kulges gümnaasiumi kirjandushuviliste õpilaste silme all ja ERRi kaamerameeste ees.
Asuti otsima raskesti üheselt mõistetavat vildelikkust, sest statuudi kohaselt määratakse auhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjandusteosele. Kuidas langes liisk „Vaimude jaama" kasuks?
Žürii noorima liikme, Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Linda Freienthali sõnul pole koolisüsteem kunagi täiuslik, ikka arutatakse ja vaieldakse, mida õpetada, kuidas õpetada. Seda raamatut oli vaja, et raputada Eesti tardunud kooli- ja haridussüsteemi. Romaan pakkus ka lahendusi. Asju vaadeldakse erinevate inimeste aspektist, nii noorte, õpetajate kui ka lastevanemate pilguga.
„Romaanis ei mässa mitte üksnes noored, vaid ka õpetajad tunnevad, et muutused on vajalikud," lisas staazikas žürii liige Reet Tomband Lääne-Virumaa Keskraamatukogust. Tombandi hinnangul on „Vaimude jaama" näol tegemist üle hulga aja ühe kõneka algupärase noorsooromaaniga. Ühisosaks Vildega on raamatus demokraatia ja konservatiivsuse kokkupõrge, vastuhakk kitsarinnalisusele ja sada muud ärritavat nähtust meie tänapäeva koolielus, Eesti koolimudeli võrdlus nii Euroopa kui muu maailma omaga. Ja vähemalt kordki auhinna ajaloos võiks preemia saada ka noorsooteemasid käsitlev raamat.
Ilme Posti hinnangul on "Vaimude jaam" raamat, mida tahad aina huviga edasi lugeda, ehkki lõpuosa kipub pisut plakatlikuks.
Viru-Jaagupi raamatukogu juhataja Ülle Rajamardi sõnul aitab Elo-Maria Rootsi raamat täiskasvanutel aru saada, kuivõrd on lapsed surutud tuupimise süsteemi, kus neil pole aega mõelda, mis neist peaks saama või millega nad elus tegelda tahaksid.
Vinni-Pajusti gümnaasiumi õpetaja Mart Pitsner ütles, et õpetaja pilguga vaadates ei lähe "Vaimude jaam" ehk küll ajalukku, kuid tegu on teosega, mille võib võtta praegu kaasa igasse tundi ja tõmmata paralleele, on ses mõttes tõeliselt väärt raamat.
Rakvere gümnaasiumi emakeeleõpetaja Juta Valvik leidis, et seda raamatut peaksid lugema igas vanuses inimesed, ka lapsevanemad, mitte üksnes noored ja õpetajad. „Vaimude jaam" on raamat, mis jääb meelde.
Žürii esimees Vinni vallavanem Toomas Väinaste tegi otsuse teatavaks kaks korda, esmalt Elo-Maria Rootsile helistades, kelle jaoks oli auhinna saamine meeldiv üllatus, kuna ei teadnudki, et „Vaimude jaam" üldse auhinnale kandideerib.
Kohe seejärel kandis vallavanem otsuse ette kooliperele, kes oli kogunenud Vilde kirjandusauhinna püsinäitust avama.
Vilde kirjandusauhinna 11-liikmelisse züriisse kuulub raamatukogutöötajaid, õpetajaid, õpilasi ja kirjandushuvilisi, zürii esimees on Vinni vallavanem Toomas Väinaste.
Kirjandusauhinda rahastab Vinni vald ja selle suurus on 640 eurot.
