Hästi määratud aadressid viivad sihile

Paljud Keila valla elanikud on saanud või saavad peagi kirja valla maamaksuregistri ja aadressiandmete süsteemi haldurilt. Eeloleva suve jooksul ootab meid ees aadressiandmete muutus või korrastus.

Novembri lõpuks tuleb vallava­litsusel saada ühele poole ula­tusliku aadresside korrastuse­ga. Kõigile lähiaadressidele on vaja anda unikaalne nimekuju, mis vastab alates 2011. a kehti­vale ruumiandmete seadusele ja aadressiandmete süsteemi määruse nõuetele. Aadresse on praegu peamiselt kahesugu­seid. Kõigile harjumuspärane on asulanimi koos tänavanime ning maja- (ja korteri) numbriga (näiteks Padriku küla, Lehe 7) ehk aadress liikluspinna (tee, tä­nav, maantee) järgi. Need üldju­hul korrastamist ei vaja. Teiseks aadressitüübiks on kas talu- või maaüksuse nimi (näiteks Padri­ku küla, Metsaotsa); suvilaroh­kes Keila vallas on kasutuses ka nummerdatud maaüksused - Peetri väikekoht 1, Peetri väi­kekoht 2 jne. Nende numbrid ei jookse alati loogiliselt järjest ning liikluspinnal puudub nimi.

Ette tuleb ka olukordi, kus samas asulas on üheaegselt näiteks nii Metsa tee kui Metsa tänav või on külas mitu samani­melist talu. Mõnes aiandusühis­tus kasutatakse mitteametlikke teenimesid, mida pole üheski registris, kuid on rahvasuus igapäevaselt kasutusel. Kui tee­le ametlik nimi määrata, muu­tuvad teega piirnevate maaük­suste aadressid.

Kõik need n-ö probleemsed kohad tuleb korda seada, määra­tes aadressid tänava järgi. Piltli­kult on eesmärgiks olukord, kus postiljon ei otsi Padriku külas mitte Metsaotsa talu, vaid näi­teks aadressi Lehe 7. Lehe tänav peab olema kirjas teede- ja ko­hanimeregistris. Praegu on teid, millel nime üldse pole. Needki tuleb ristida ja sealsetele maa­üksustele, hoonetele, rajatistele, kaitsealustele vm objektidele aadressid määrata.

Kokku on Keila vallas ko­hendamist vajavaid aadresse 10 000. Kõige probleemsem on Laulasmaal Hõreda tee ja Valge tee  vaheline ala, kus on näiteks aadressid Krunt nr 193; Krunt nr 194 jne. Seejuures on numbrid kord nii- kord naapidi. Näiteks on rohkete siseteedega AÜ-s Merivälja ja Krõll loogiliseks nummerdamiseks mõistlik mää­rata teedele nimed.

Näide puust ja punaseks

Nendega, kelle aadress ei vasta nõuetele, võetakse vallavalitsu­sest ühendust. Pakutakse välja vallapoolne nimevariant ning küsitakse omaniku arvamust. Viieteist päeva jooksul alates kirjaliku teate kättesaamisest saab esitada oma arvamuse või ettepaneku. Kui omanik seda ei tee, loetakse, et ta on aadressi määramisega nõus.

Nimemuutuse eelnõu esita­takse kaheks nädalaks avalikule väljapanekule. Eelnõudega saab tutvuda valla kodulehel, valla­majas ja Keila valla lehes. Pä­rast seda, kui teedele on antud kohanimed, saab määrata uued aadressid teelt juurdepäässu omavatele maaüksustele. Kui vallavalitsus on viimaks teinud korralduse aadressi muuta, tuleb umbes kolme nädala möödudes vastav teade kinnistuomanikule.

Elanike huvides

Milleks ikkagi on vaja aastaid käibinud aadresse muuta? Esi­teks soovitakse aadressikujud üleriigiliselt ühtlustada. Täpseid aadressiandmeid vajavad väga paljud registrid ja teenistused nii avalikus kui erasektoris - peale pääste-, side- ja meditsiiniteenis­tuste ka rahvastiku- ja äriregister, liiklusregister, ehitiste ja planee­ringute register, KOV-id, AS Eesti Energia, kaarditootjad jpt. Seni­sed aadressid ei vii alati kiiresti ja efektiivselt kohale ning eri regist­rites on erinevad andmed. Ehitis­registris on näiteks Hüübu talu, Hüübu talu hoone asub maaük­susel lähiaadressiga Üübu-Antsu, hoonele pole ehitisregistris lisa­tud koordinaate. Või näiteks: Me­remõisa külas on Lepasoo maa­üksuse juurdepääsutee Majaka tänav. Kui kõik Majaka tänavalt juurdepääsu omavad maaüksu­sed oleks loogiliste aadressidega, poleks mõned aastad tagasi Lepa­soo tulekahjule kutsutud pääste­ameti suur auto ehk väikseid teid pidi ekselnud ja maja poleks maa­ni maha põlenud.

Keila Vallavalitsus teavitab aadresside muudatustest AS-i Eesti Post, AS-i Express Post, kinnistusraamatut, AS-i Eesti Energia, AS-i Elion Ettevõtted, Harju Katastribürood, Radix Hoolduse OÜ-d, Päästeametit ja Politsei- ja Piirivalveamet. Üle­jäänud teenustepakkujaid on soovitav elanikel endal teavita­da. Sujuvama elukorralduse ja kvaliteesemate teenuste eeldus on korrektsed aadressid ja ko­hanimed eri andmekogudes ja kaartidel ning kõigi jaoks ühtne ristkasutatav süsteem.

Viidad ja sildid

Aadressid peavad olema tuvas­tatavad ka maastikul. Lõppees­märk on ju, et võimalikult hõlp­salt jõuaks kiirabi abivajajani, päästjad õnnetuspaika, politsei väljakutsele, vallaleht adres­saadini jne. Selleks on vaja tä­histada liikluspinnad viitadega ning aadressiobjektid siltidega. Teeviidad püstitab omavalitsus. Maa- või majaomanikul tuleb paigaldada hoonele või piirdele aadressitähis - silt numbriga.

Vallavalitsus kutsub kõiki asjaosalisi aadressiandmete kor­rastamises üles osavõtlikkusele, et see mahukas töö saaks tehtud võimalikult kiiresti. Aiandus­ühistud ja külaseltsid võivad koheselt omavahel sobivad ni­mevariandid välja valida ning vallamajja esitada, selline asja­ajamine on oluliselt operatiiv­sem. Küsimused ja ettepanekud on vägagi oodatud: Ege Kesvatera, tel. [phone] ja e-post [e-mail] (esmaspäeviti ja kolmapäeviti).

Toome näiteks kaardil punasega märgitud ni­meta tee Lohusalu külas. Vallavalitsus saadab selle tee äärsete maaüksuste omanikele ettepaneku aadressideks järgnevalt: paremal pool teed Lohu­salu tee 129 uueks aad­ressiks Nõlvaveere tee 2, endise maaüksuse Lohu 2 asemel Nõlvaveere tee 4, edasi Nõlvaveere tee 6 jne; vasakule poole teed jääksid uued aadressid Nõlvaveere tee 1, Nõlva­veere tee 3 jne. Kui näi­teks Nurga on ajalooline talunimi ja omanik soovib aadressis säilitada tema jaoks identiteediväärtuse­ga kohanime, võib erand­juhul määrata parallee­laadressi: Nõlvaveere tee 6 // Nurga.

Kui kõik omanikud on nõus, valmistatakse ette vastavate korralduste eel­nõud ja esitatakse need avalikustamisest kahe nädala möödudes vallava­litsusele kinnitamiseks.

Egle Kaur
vallaelanik

Ege Kesvatera
Keila Vallavalitsus