Kergejõustik: Tamsalu valla kõigi aegade edetabel

Sel aastal möödub 105 aastat aktiivse kergejõustiku harrastamise algusest Eestis. Iga ümmarguse tähtpäeva eel on põhjust tagasi vaadata, kerida mõttes läbi ülevaid hetki, meenutada neis osalenuid - ikka selleks, et ka edaspidi saavutada häid tulemusi.

Tamsalus välja antud raamatus „Pool sajandit aktiivset sporti Tamsalus" 2006.a. on põhjalik ülevaade ka kergejõustikust läbi aegade. Milline on aga spordi kandepind? Selle paremaks meenutamiseks otsustasin kokku panna tänase Tamsalu valla 20 parema edetabeli.

Kõige vanem tulemus edetabelis on nüüd juba meie hulgast lahkunud mitmekülgse spordimehe Heino Lepajõe 57.72 odaviskes, mis kannab aastaarvu 1959 ning annab veel nüüd maakonna kõigi aegade edetabelis vana odaga 20. koha.

Heino Lepajõe põhiala oli võrkpall, kus ta kuulus tugevasse Tamsalu EPT meeskonda. Veteranieas võitis ta arvukalt medaleid kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes vabariiklikel võistlustel.

Naistest on nimekaim Vajangul sündinud ning Tapa rajooni Lehtse 7-klassilise kooli kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Totti Kasekamp, kelle rohkem kui pool sajandit tagasi püstitatud kuulitõuke rekord 13.35 on tänaseni Järvamaa rekord. Tulemus on parem ka praegusest Lääne-Virumaa rekordist.

Totti oli mitmekordne üleliiduline maanoorte meister ning veteranieas tuli veel mitmekordseks maailmameistriks. Tuntud nimi edetabelis on Porkunis elav Ülo Püss, kelle maakonna kuulitõukerekordi 17.31 püstitamisest möödus 40 aastat. Temale kuuluvad ka mitmed vabariigi veteranide rekordid erinevates vanuseklassides.

Arvukalt rekordeid püstitas ta ka tõstmises. Porkunist on pärit ka Milde- Matikainen-Kade, kes kuulus vabariigi koondisesse 400 ja 800m jooksus. Kooliasjal saavutatud tulemustega kuulub ta nii maakonna kui ka valla kõigi aegade edetabelisse.

Porkuni Eriinternaatkooli kasvandikest on edukalt esinenud kurtide maailmamängudel Annely Ojastu ja Ljubov Krõlova.

Hilisemast ajast on nimekaim Meelis Veilberg, kelle 1985.a. püstitatud isiklik rekord püsis Eesti rekordina 12 aastat ning on veel tänaseni vabariigi maratoniedetabeli 2. tulemus ajaga 2:15,44.

Viimaste aastate parimaks sportlaseks kergejõustikus naiste hulgas on kahtlemata Marianna Voronina, kes Tallinna Spordigümnaasiumis õppides ja harjutades püstitas suurepärased isiklikud rekordid 100m (11,96), 200m (24, 86) ja 400m (56,30), mis on kõik ka maakonna rekordid. Kahjuks lõpetasid vigastused tema sportlasetee varakult.

Tamsalus õppides alustas oma sportlaseteed Kalev Joonas, kes tuli B-klassis kolmekordseks vabariigi noortemeistriks (100, 200 ja 400m). Kõrgkoolis õppides saavutas ta oma parimad tulemused, 100m (10,7), 200m (21,4) ja 400m (48,6).

Eesti kõigi aegade edetabelis käsivõtuaja arvestuses on Kalev Joonas paremate hulgas.

Edetabelist leiame ka Arvo Orupõllu nime, kes oli meistersportlane käimises ja suusatamises. Tema nime võib leida lisaks käimisele ka pikematel jooksudistantsidel kuni maratonini välja.

Edetabelist leiame ka arvukalt endisi nimekaid suusatajaid. Krista Lepik, Helmi Mihhailova, Kaili Sirge, Are Roonet, Juhan Kull, Ulvar Pavlov ja teised on edetabelis pikematel jooksudistantsidel.

Maratonijooksus on viimastel aastatel edukad olnud ka endised noorsuusatajad, eesotsas 1998.a. Eesti parima noorsuusataja Risto Rammuliga.

Meeste arvestuses on nii maakonna 50 parema hulgas kui ka kohalikus edetabelis 11 suusatajat, 5000m jooksus on maakonnas 10, kohalikus arvestuses 14, maratonis on kohalikus edetabelis 12st 11 suusatajat.

Naistest on 1500m 15 kohta kohalikus ning 10 kohta maakonnas meie suusatajate käes.

Maakondlikus mitteametlike edetabelite arvestuses on Tamsalu vald Rakvere linna ja Kadrina valla järel 3. kohal.

Edetabelis on igal alal 20 paremat, ajalehes avaldame 10 paremat. Edetabel ilmub osade kaupa igakuiselt. Pärast kogu materjali ilmumist on edetabel vaadata internetis.