Koolivõrgu ümberkorraldustest: Me ei suuda nappide vahenditega vajalikku taset hoida
Kõigepealt tasub meenutada, et kui 2005. aastal neli omavalitsust Suure-Jaani vallaks ühinesid, oli juba selge, et lapsi jääb vähemaks ning koolivõrk peab muutuma. Ühinemislepingus nähti ette, et kui põhikoolis on alla 65 õpilase, tuleb teha ümberkorraldusi. Kahjuks seda siiski eelmise volikogu tööperioodil ei tehtud. Praeguseks on valla koolides põhikooliealiste õpilaste arvud järgmised: Suure-Jaani gümnaasiumis 201 õpilast, Kildu põhikoolis 51, Olustvere põhikoolis 66, Sürgavere põhikoolis 48 ja Tääksi põhikoolis 35 õpilast.
2014/2015. õppeaastal on esimesse klassi õppima asumas registrijärgselt Suure-Jaanis 25, Kildul 10, Olustveres 8, Tääksis 2 ja Sürgaveres 3 last. Seda muidugi juhul, kui lapsevanemad oma lapsed just nimetatud koolidesse panevad.
Väited, et volikogu poolt vastu võetud otsus pole kooskõlas valla arengukavaga, on täiesti alusetud. Suure-Jaani valla kehtivas arengukavas aastateks 2012-2020 on haridusvaldkonna tegevusena number üks kirjas järgmine punkt: "Laste sündivuse ja lasteaedade ning koolide suuruste ning eelarvete analüüsimine. Vajadusel haridusvõrgu korrastamine." Samuti kehtivas tegevuskavast Suure-Jaani valla koolivõrgu säilitamiseks ja arendamiseks on eesmärgiks seatud, et 2013/2014. õppeaastal on vallas 1 gümnaasium ja 4 põhikooli. Lisatud on, et volikogus võetakse arengukava ennetähtaegselt uuesti arutusele, kui õpilaste arv mõnes põhikoolis on langenud alla 60. Kahjuks on nimetatud eeldus juba ammu täitunud ja mitte ainult ühes valla põhikoolis.
Vallavolikogu on alati prioriteediks seadnud kodulähedase hea hariduse andmise. Kahjuks on juba ületatud kriitiline piir, millest alates pole seda võimalik teha. Põhikooli lõpuklassides ei saa tagada kvaliteetset haridust, kui õpetamine toimub liitklassides ja erialase haridusega õpetajateta. Volikogu vastu võetud otsuse alusel jätkub koolihariduse andmine nii Kildul, Sürgaveres kui ka Tääksis, kuid ilma kolmanda astmeta (.7-9. klass). Lisaks laste vähesusele on oluline ka asjaolu, et valla koolide 75 õpetajast töötab täistöökoormusega vaid 22, enamik neist Suure-Jaani koolis. Uue õppekavaga on tõusnud ka nõuded 7.-9. klasside õpikeskkonnale, mida ei ole võimalik tagada liitklassides ja aegunud sisustusega ainekabinettides. Me ei suuda nappide vahenditega vajalikku taset hoida, mingist arengust ei saa aga üldse rääkidagi. Loetelu põhjendustest, miks volikogu sellise otsuse tegi, võiks veel pikalt jätkata.
Eelnevalt analüüsis koolivõrgu ümberkorraldusi juba eelmise volikogu poolt moodustatud komisjon. See komisjon jõudis järeldusele, et Kildul, Sürgaveres, Olustveres ja Tääksis tuleks säilitada 3-4-klassilised õppekohad - ilma ülemikuperioodita. Kogukondade soovile vastu tulles otsustati siiski jätta kohtadele 6-klassilised õppekohad. Saan aru, et osale inimestest ei ole praegunegi kompromissotsus meeltmööda, aga laste haridust silmas pidades on see otsus vajalik. Iga muutus on raske ja tekitab pingeid, ent praeguses olukorras oleks samal moel jätkamine võimatu. Uut koolikorraldust selgitavad koosolekud on eelkõige lastevanematele kavas korraldada aprilli algul. Tahame praegu ja ka tulevikus Suure-Jaani vallas anda head haridust.
Tahaks lõpetuseks veel öelda, et kõigil volikogu liikmetel on lapsed, osadel ka lapselapsed, nad elavad Suure-Jaani valla eri piirkondades ja on huvitatud valla heast käekäigust. Eks see ole meie õnn ja õnnetus, et oleme territooriumilt Eesti suuremaid omavalitsusi, suisa teine Märjamaa valla järel. Õpilaste arvu poolest pole aga kahjuks võimalik vallas viit heatasemelist kooli pidada.
