Valdade ühinemisest: Kuhu tuleb vallamaja? Kes saab vallavanemaks? Ja mis nimeks saab?
Väiksemad ja Tallinnast kaugemale jäävad omavalitsused on olnud nendes aruteludes järjest avatumad ja seega kristalliseerus konkreetne kava kutsuda konsultatsiooniks kokku just Kernu, Nissi ning Keila vallad.
Kolm aastat tagasi kutsuti kaasa mõtlema ka Harku ja Saku valda ning Saue linna, aga neilt saadi ühemõtteliselt ja selgelt korvi. Keila vald on liitumisideega lähenenud Keila linnale, aga pea aasta jagu kooskäimist, rahva arvamuse monitooringut (mis oli pooldav) ja numbrilist analüütikat ei ole tegudeni siiski jõutud.
„Me ei soovinud kaasata neid, kes on selgelt mõista andnud, et neid ühinemine ei huvita. Ei ole mõtet enda ja teiste kallist aega vabanduste otsimisele kulutada, püüame töötada kiirelt ja konkreetselt ning läbi analüüsida liitumine n-ö positiivse kaasamõtlemise võtmes," selgitab vallavanem Andres Laisk ühinemispartnerite valiku tagamaid.
Pilt on päris hea
Tulpdiagrammidesse on koondatud võimaliku suurvalla peamised karakteristikud: teenusekeskused, rahvaarv ja demograafiline pilt.
Mehaaniliselt on liidetud ka omavalitsuste eelarved, et saada ligikaudselt aimu, milliseks kujuneks uue omavalitsuse finantsvõimekus, netolaenukoormus ning tegevuse tulem. Saue vallavanema sõnul leiab sealt positiivseid koosmõjusid, mis suurendavad loodava omavalitsuse finantsvõimekust. „Juba saadav matemaatiline mahuefekt võimaldaks pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid ja tasakaalustada Tallinna kui peamise tõmbekeskuse mõju," kinnitab ka Keila Vallavolikogu esimees Kadri Tillemann numbritele tuginevat potentsiaali. Ruumiloogika mõttes näeb Keilat, Sauet, Kernut ja Nissit ühendav ca 20_ 000 elanikuga suurvald päris lootustandev välja.
Väiksemate tiheasustuste võrgustik jaguneks ühtlaselt, piirkond on kaetud toimivate transpordikoridoridega maanteedevõrgustiku ja raudteeühenduse näol._Ka visuaalse pildina meenutab neljast vallast koosenev ühendus tervikut, kuigi mõned augud jäävad sisse. Need väljendavad siis Saue linna ja Keila linna madalat ühinemisaktiivsust.
„Ma loomulikult näeksin pikemas perspektiivis loogiliste kaasatulejatena ka Saue ja Keila linna. Aga see nõuab ilmselt teistsugust aega ja inimesi. Olen siiski veendunud, et 10 aasta pärast on Saue linn ja Laagri saanud üheks suureks teenusekeskuseks," prognoosib Andres Laisk.
Hoiakud pigem pooldavad
Selles, et regionaalministri tõmbekeskuste Eesti mudel, mis peaaegu hakkas juba kuju võtma, on valitsuse vahetusega ilmselt riiulisse tõstetud ja sealt lahendust ei tule, oldi ühel meelel.
See on veel üks ajend, miks teema lauale tõsteti- kui valitsuse tasandil ei suudeta asja ära teha, peab kohalik tasand sellevõrra rohkem vasutust võtma. Kuigi esimesel arutelul osalenutel kellelgi veel ametlike läbirääkimiste alustamiseks volikogu mandaati kaasas ei olnud, tundus Saue, Nissi, Keila ja Kernu valdade liitmise teema kõnetavat küll.
„Omavalitsuste koostöö on küll hästi tore asi, aga elu näitab, et tegelikkuses see meie-teie efekt ei kao kuhugi ning terviku arendamise kontekstis see ei tööta," leiab Kadri Tillemann Keila vallast.
„20 aastat on meil olnud täielikku iseseisvust, aga tunnetame, et enam ei saa paljude asjadega hakkama. Kui muidu öeldakse, et ei saa ühineda, sest vallavanem ja volikogu esimees hoiavad oma kohast kinni, siis Kernu meestel selle asja taha ei jää," lubab Kernu vallavanem Enn Karu.
„Põhimõtteliselt on meil volikogus liitumisteemat arutatud ja küsitud, kuhu poole me vaatame. Praktiliselt 100-protsendiliselt vaadati Saue poole. Seega ma ei näe, et oleks vastuseisu, pigem on hoiak pooldav, et alustada läbirääkimisi," toetab Karu ka Kernu Vallavolikogu esimees Kuldar Palo.
„Me anname endale aru, et ei saa kõrvale jääda. Juba praegu näeme oma vallas kohti, mis toimivad ebaefektiivselt, niimoodi edasi minna ei saa. Aga eks hirmud on ka - et keskus jääb kaugele, Nissi muutub ääremaaks. Aga selline Saue valla initsiatiiv näitab riigimehelikkust, et on olemas vallad, kes võtavad suure pildi nimel vastutuse," leiab Nissi Vallavolikogu esimees Kaido Katalsepp.
Hirm ääremaastumise ees
Inimeste hirmud muutuste eest on mõistetavad. Pelg, et n-ö servapiirkonna raamatukogud pannakse kinni, aiamaad võetakse ära, arstipunkti jõudmiseks tuleb varuda kolm tundi sõiduaega. „Mingid teenuste ümberkorraldused tuleb pikemas vaates kindlasti teha, ei ole ju mõtet liituda, kui kõik jääb samaks. Eesmärk on ikkagi teenuse kättesaadavuse ühtlustamine eri piirkondades. Aga see, kuidas, ongi kõik läbirääkimise koht," leiab Laisk. Et kui kusagil pannakse kool kinni, siis selle alternatiiviks on tõhusam transpordikorraldus; kui vallamaja on kaugel, siis koha peale tuleb teenusepunkt, kus asjad aetud saab. Või toetatakse rahaliselt rohkem külatasandi ühinguid, andes neile ka senisest enam avaliku teenuse vastutust.
Äsja Kõue ja Kose valla ühendamise juures olnud Vello Jõgisoo ütleb, et just sellised teemad tulebki läbirääkimiste käigus paika panna. „Ja kuigi see, kuhu tuleb vallamaja ja kes saab vallavanemaks, ei saa olla liitumistemaatika põhiküsimuseks, aitab selle ära otsustamine arutelud kännu tagant liikuma," teab Jõgisoo oma kogemusest.
Kuidas edasi?
Kui tahe ja motivatsioon on olemas, on liitumisprotsessid Eestis läbi viidud ka napi aasta jooksul. Esimesel kokkusaamisel otsustati, et ajadimensioonidest siiski veel ei räägita. Kogu protsessis taotletakse konsensust ja iga osapool saab aega oma plaani pidada ning oma arvamuse välja öelda.
Lukku löödi vaid see, et Saue Vallavolikogu positiivse otsuse korral saadetakse aprilli lõpus Nissi, Kernu ja Keila vallale tähitud kiri läbirääkimiste alustamiseks, millele siis maikuu lõpuks potentsiaalsete partnerite poolt ametlikke seisukohti oodatakse. Seejärel saab lahtiste kaartidega edasi minna, leppida kokku põhimõtted ühendvalla valdkondlikest prioriteetidest vallamaja asukohani välja. Igal juhul hõlmavad läbirääkimised ka rahva arvamuse küsimist, referendum on ühinemisprotsessi kohustuslik komponent.
