Noorsootööst Rõngu valla näitel
Noorte omaalgatusena tulid kokku aktiivsed noored: Olari Treial, Kristi Hiiemäe, Kaari-Johanna Lehis, kellel oli tuline soov Rõngu vallas käima lükata noortekeskus ning tuua noortevaldkonda juurde projektiraha. MTÜ sünni juures viibis ka Rõngu Keskkooli huvijuht Eha Päiviste ning rahvamaja juhataja, kes on nende kuue aasta jooksul jäänud noorte-keskuse ning MTÜ toetajaliikmeks olles oma töö kõrvalt inimene, kes igapäevaselt tegeleb noorsootöö ning MTÜ projektidega. MTÜ Rõngu Noortekeskus sai valla kaasabil endale kaks ruumi rahvamaja teisel korrusel. Need ruumid täidavad Avatud Noortekeskuse funktsiooni.
Avatud noortekeskus on noorsootööasutus, mis tegutseb avatud noorsootöö meetodil, kus vabatahtlikkuse alusel võivad käia kõik noored. Rõngu Avatud Noortekeskus on vastavalt rahalistele võimalustele tasapisi materiaalselt arenenud. Keskuses on televiisor, arvutid, piljard, pinksilaud, tagasihoidlik inventar. Keskuse ruume on ajapikku noored vabatahtlikkuse alusel remontinud. Värvitud on seinu, põrandat. Keskuse ruumidele võib ju ette heita tagasihoidlikku inventari ja veidi amortiseerunud ruume, kuid hoolimata sellest pole see olnud meie kohalikele noortele kunagi takistuseks. Veelgi enam, käies ringi euroremonditud noorte-keskustes on neile hoopis silma jäänud tõsiasi, et nendes keskustes tihtilugu puudub hing, kambavaim, mis on Rõngu noortekeskuses täiesti olemas. MTÜ Rõngu Noortekeskus on tegutsenud vabatahtlikkuse alusel ning tulemused näitavad silmad ette nii mõnelegi naaberomavalitsusele. Keskuses käivad noored on väga erinevad, 2013. aastal statistikat tehes võisime tõdeda, et meie keskuses käijate hulgas oli poiste ülekaal. Noortekeskuses käiakse põhiliselt sõpruskonnaga.
Oleme kuulnud siin seal kriitikat, et keskusesse tulevat nii-öelda "uut nägu" ei võeta omaks ning noortekeskuses käivad ainult ühte tüüpi noored ning veelgi hullem tegu on suletud seltskonnaga. Väga kahju on kuulda sellist kriitikat, sest noortekeskus on avatud kõigile. Kindlasti ei ole Rõngu Noortekeskuses tegu kinnise seltskonna noortega, kes võõrad karmilt öeldes keskuse ruumidest välja löövad. Kui teha taaskord statistikat noortekeskuse logiraamatu põhjal (raamat, kuhu noortekeskusesse saabuja paneb ennast kirja), siis igal kuul tuleb püsikülastajate nimekirja juurde 3-4 noort. Kui noorsootöötaja mõistet lahti kirjutada, siis noorsootöötaja on inimene, kelle ülesanne on luua noortele tingimused arendavaks tegevuseks vaba tahte alusel. Noorsootöötaja ei ole sama, mis on õpetaja või kasvataja. Kahjuks ei saa noorsootöötaja ühe või teise vanema probleemselt last kasvatad kasvatada, see ülesanne jääb siiski lapsevanema õlgadele. Noortekeskus ja noorsootöötava pakuvad noorele võimaluse, loovad tingimuse arenemiseks läbi mitteformaalse õppe. Kuna Rõngu Noortekeskus asub Rõngu rahvamaja ruumides, siis rahvamajas tegutsevad huviringid on üks võimalus mitte-formaalseks õppeks. Rõngu rahvamaja on viimaste aastate jooksul kohendanud oma huviringe vastavalt suurele hulgale noortele. Väga edukalt on käima saadud trummiõpe, kitarriõpe. Mõlemas huviringis käib regulaarselt 12 noort. Majas tegutseb kaks noortebändi ning huvilisi tekib juurde.
Kuna rahvamaja juhataja tegeleb noortega ka isiklikult, siis on väga toredasti käima saadud noorte näitering Varuväljapääs ning noorte soovil alustab peagi Varuväljapääsu Juunior grupp. Varuväljapääsul on ette näidata 2013. aastal Tartumaa Kooliteatrite festivalilt gümnaasiumi osas esikoht ning 2014. aastal on Varuväljapääs esindamas Tartumaad gümnaasiumi osas üleriigilisel Koolteatrite festivalil, mis leiab aset aprilli kuus Viimsis. Samuti võib ühe suure plussina välja tuua noorte vabatahtliku tegevuse. Viimastel aastatel pole möödunud ühtegi valla suursündmust, kus noored poleks vabatahtlikena väljas olnud. Ühtlasi kuuleme tihtipeale õelaid kommentaare noorte suitsetamise ja joomise temaatikal. "Mis nad ikka seal noortekeskuse teevad joovad, suitsetavad jne" Tunneme siiralt kaasa sellistele kodanikele, kes seda väidavad ning veelgi hullem usuvad. Siinkohal tuleks lapsevanematel otsa vaadata ka endile ja küsida, kas minulgi lasub süü oma lapse suitsetamise ja joomise probleemis. Noorsootöö arengukava koostamisel oli kurb tõdeda, et hoolimata kutsest lapsevanematele, koostöökohtumisest osa võta, jäi lapse-vanemate panus noorsootöö arengukava koostamisel väga väikseks. Samas tunneme alati suurt rõõmu, kui ühe või teise noortekeskuse sündmuse puhul tulevad lapsevanemad pealtvaatajateks ning nende tegevusaastate jooksul on tekkinud kindel rühm lapsevanemaid, kes sündmustele heas mõttes kaasa elavad ja omapoolselt panustavad.
Alates 2010. aastast, kui Rõngu vallas alustas tegevust praeguseks väga tubli ning töökas Rõngu Noortevolikogu, on noortevolikogus toimetavad noored olnud samuti noorte-keskuse projektide juures läbiviijate rollis ning alati nõu ja jõuga toeks. Hea meel on tõdeda, et noortevolikogu ning noortekeskus on saavutanud hea koostöö ning ühiselt viiakse läbi suurprojekte. Samuti on noortekeskuse projektide puhul nõu ja heade ettepanekutega olnud toeks rahvamaja kuntsiline juht Aime Vilu. Siinkohal oleks paslik mainida, et projekte on kirjutatud põhitööde ja tegemiste kõrvalt ning projektitöö noortekeskuses on olnud vabatahtlik, eesmärk on olnud tuua noortevaldkonda sisse vaba raha, millega on edukalt hakkama saadud.
