Rohkem koostööd Vana-Vigala näitel - et jätkuks jagatud rõõmu

Vana-Vigala Rahvamajas olid külas Kuressaare Linnateater ja Ugala teater. Alustaksin Margus Kasterpalu öelduga: "Koostöö loob suuremaid võimalusi ja annab rohkem rõõmu kui kiivalt ja kadedalt omaettehoidmine."

Samad reeglid kehtivad riigis, vallas, tööl, perekonnas ... Etendus Šoti draamakirjaniku W.D. Home näidend „Vana õngitseja" originaalpealkirjast tõlgituna „Jäälind". (Jäälind on teatavasti Eesti 2014. aasta lind. Väga ilusa sulestikuga lind on saanud endale mitmeid nimesid: jõgede pärl, põhjamaa kalliskivi...

Ega Eestis neid väga palju ei pesitse, arvatavalt ligikaudu 300 paari. Loomult on ta väike, kiire ja inimest pelgav lind. Lindude olemasolust Vigala mail tõendas ka õpilastega kohtunud õpetaja Eedi Halinga vallast.) Ja nüüd etenduse juurde. „Vanas õngitsejas" teevad kaasa Ugala teatri näitlejad, kes on samas eas nagu autor on ette näinud. Peeter Jürgens teeb šoti seelikus teenri rolli. Söör Cecili osas on Arvo Raimo, kes meenutab oma armuseiklusi. Kolmas osatäitja Leedi Evelyna Luule Komissaarov on näidendi liikumapanev jõud. Pärast oma abikaasa matuseid meenutab Leedi oma 50 aasta taguseid sündmusi. Nüüd otsib ta armastust, sest varem oli abiellunud lihtsa juhuse läbi.

Nagu komöödiale omane, on etenduses palju koomilisi olukordi, nutikaid keelelisi väljendeid. Etenduse pealkirjast lähtudes ei olnud mingit kalapüüki, vaid kuuldus käo kukkumist, linnulaulu, õrnu muusikahelisid. Lihtsad dekoratsioonid olid Märjamaa Keskkooli vilistlase Jaak Vausi 250. teatrikunstniku tööd. Etenduse sündmused leidsid aset lehtlas, kus oli kevadiselt vilu, pisut jahe olla. Näitlejad kasutasid suurrätti, et külmatunnet leevendada.

Nüüd võib lisada, et jahedus saalis läks kokku sündmuse olustikuga, mis oli siiski segav asjaolu. Home teos „Vana õngitseja" oli nagu pilguheit 70ndate aastaste inimeste ellu ja nende tegemistesse. Sellelt etenduselt said toredat elukäsitlust tunda üle 80 vaataja. Etendus püüdis leida vastust küsimusele: „Kui kaua elab armastus".

Lugu mõjus tervikuna ja hästi mängituna. Lavastuse kohalejõudmine oli Astra Põlma teene, kes on Vana-Vigalas edukas kultuurielu ja vallaelu edendaja. Paljud, isegi sajad inimesed on tulnud tema üritustele.

Etenduse lõppedes tänati näitlejaid lilledega, nii mõnigi külastaja ütles, et etendus meeldis väga, samas lisas nii mõnigi, et pole taasiseseisvunud Eestis varem teatris käinud. Saab ainult kinnitada teatrite tahet leida üles oma vaatajad. Ilus koostöö - mis on teater ilma publikuta. Hilisemas omaalgatuslikus rahvahääletusel anti üle 130 toetusallkirja rahvamajas remondi alustamiseks. Seega paljud, eriti noored, peevad rahvamaja vajalikuks tõmbekeskuseks.

Kui läks inimeste tänamiseks, nende märkamiseks, siis saab saata tervitused Peeter Jürgensile, kel 10. märtsil täitus 75 eluaastat ning kes kuulutati teatripäeval Eesti parimaks meesnäitlejaks. Lisaks teatritööle on ta suurepärane kaktuste kasvataja ja nende pildistaja. Positiivsed elamused aitavad negatiivsusest lahti saada ja anda edasi ilusa õhtu järelmõtted.

Jääb tänada nimetatuid, kes panustavad kohaliku elu elavdamiseks ning toetagem neid, eriti Vana-Vigalas tööd alustavat uut külavanemat Tõnuri Nurmeotsa.