Teraviljaseeme külviks valmis?
Põllu külviks korraliku ettevalmistamise kõrval on üks olulisemaid tegevusi seemnevilja külviks ettevalmistamine. Sest – mida külvad, seda ka lõikad. Seemnest algab kogu tootmisprotsess. Kehva seemnega põllu seemendamine võrdub raha tuulde loopimisega. Milles seisneb seemnevilja külviks ettevalmistamine?
Seemnevilja kvaliteet
Esiteks on vaja määrata laboratooriumis oma seemnevilja kvaliteedinäitajad: puhtus, idanevus, 1000 tera mass. Need näitajad on vajalikud õige külvisenormi määramiseks, mis toimub järgmise valemi abil: külvisenorm kg/ha = idanevate seemnete arv m² ✕ 1000 tera mass g ✕ 100 / idanevus % ✕ puhtus %.
Kui omatoodetud seemneviljas esineb tuulekaera, ei tohi seda külvata, kuna see on raskesti tõrjutav ja vähendab oluliselt saaki. Tuulekaera esinemisel peab sellest teatama põllumajandusametile ning koostama tõrjekava.
Sertifitseeritud teraviljaseemne puhul on muret vähem. Kvaliteedinäitajad on fikseeritud etiketil, seemne sordiehtsust ja -puhtust, samuti kvaliteedinäitajaid on kontrollitud riiklikult, pakend on suletud ja märgistatud.
Kvaliteedinõuded kategooriate kaupa sätestab põllumajandusministri 24.04.2006 määrus nr 55 "Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded” lisa 1.
Hariliku nisu, odra ja kaera minimaalne seemne puhtus peab olema kategoorial SE, E – 99,0%, C1 ja C2 – 98,0%; minimaalne idanevus kõikides kategooriates – 85,0%; sordipuhtus vastavalt SE; E – 99,9%, C1 – 99,7% ja C2 – 99,0%. Paljaskaera minimaalne idanevus on lubatud 75%. Tuulekaera olemasolu ei ole ühegi teraviljakultuuri puhul lubatud.
Omakasvatatud seemnevilja puhul tuleb vajalikud näitajad, sealhulgas nakatumine haigusetekitajatest, lasta määrata seemnekontrolli laboratooriumis.
Proov võetakse Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel oleva "Seemneproovide võtmise juhendi” kohaselt.
Erilist tähelepanu nõudvad taimekahjustajad
Teiseks, seemnevili peab olema võimalikult vähe nakatunud sellistest taimekahjustajatest nagu nisu-, odra- ja kaera-lendnõgi, kõvanõgi nisul, triiptõbi odral ja tungaltera. Nende esinemisel põllul ei saa neid fungitsiididega pritsimisega enam tõrjuda.
Lend- ja kõvanõe puhul soovitatakse teraviljade seeme puhtida vastavalt seemne nakatumise astmele (vt tabel).
Kuna seemnete tervisliku seisundi määramine on suhteliselt kallis, määratakse triiptõve ja nõgede esinemine ainult vastuvõtlikel sortidel. Kui laboratoorse analüüsiga on tuvastatud odra seemnetel triiptõve esinemine, on soovitatav vastuvõtliku sordi külviseeme puhtida. Puhtimine on kõige keskkonnasõbralikum keemilise taimekaitse võte, kuna puhis jääb valdavalt pidama sihtobjektile – seemnetele.
Rukki, harvem teiste teraviljade puhul on probleemne haigus tungaltera (Claviceps purpurea), mille mustad sklerootsiumid või nende tükikesed on seemnevilja hulgas.
Maksimaalne lubatud sklerootsiumide või nende tükikeste arv proovis on järgmine: teraviljad (välja arvatud rukki hübriidid) – supereliit- või eliitseeme – 1; sertifitseeritud seeme – 3. Rukki hübriidid (on tavasortidest vastuvõtlikumad) vastavalt supereliit- ja eliitseeme – 1; sertifitseeritud seeme – 4–5. Tungaltera sisaldava seemne puhtimine ei anna alati 100% efekti. Kahjuks meil puuduvad fotosilmaga sorteerid, mis suudaks mustad sklerootsiumid välja korjata.
Seemnepartiide vastavus kvaliteedinõuetele
Haigusõrnemate teraviljasortide seemne tervislikku olukorda tuleb kindlasti kontrollida. Seda arvestades on põllumajandusamet kehtestanud sortide loetelu, mille supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne esimese põlvkonna seemnepartiid kuuluvad kohustuslikule laboratoorsele analüüsimisele neis esineda võivate haigusetekitajate tuvastamiseks.
Näiteks 2013. a saagist tuleb kõvanõgi tuvastada järgmistel talinisu sortidel: ‘Ada’, ‘Fredis’, ‘Ramiro’, ‘Skagen’.
Lendnõge tuvastatakse järgmistel odrasortidel: ‘Anni’,
‘Beatrix’, ‘Evergreen’, ‘Grace’, ‘Leeni’, ‘Vilde’.
Odra-triiptõbe tuvastatakse sortidel ‘Anni’, ‘Beatrix’, ‘Evergreen’, ‘Iron’, ‘Propino’, ‘SW Judit’. Lisaks määratakse kõigis teravilja seemnepartiides tungaltera esinemine.
Põllumajandusameti andmetel vastas enamik 2013. a teravilja sertifitseeritavatest seemnepartiidest nõuetele, välja arvatud 39 partiid. Põhjuseks oli seemnepartii ebapiisav puhtus – 27 partiil, tuulekaera esinemine seemnetes – 10 partiil, samuti seemnete madal idanevus – 2 partiil. Vähemalt 27 ebapiisava puhtusega partiid saab järelpuhastamise abil viia vajalikku konditsiooni. 2013. a seemnesaagi sertifitseerimine kestab 30. juunini 2014.
Millist seemnevilja kasutada – kas omatoodetud sertifitseerimata paljundust, mille saagipotentsiaal võib olla langenud, või sertifitseeritud paljundust C1 või C2? Kuna eeldatavasti viimased on kõrgema saagipotentsiaaliga, oleks mõttekas kasutada just neid.
Teraviljaseemne fütopatoloogiline seisund
Milline võiks olla 2013. a teraviljaseemnete fütopatoloogiline seisund üldiselt? 2013. a kasvuperiood oli teraviljade kasvuks suhteliselt soodne.
Eesti Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi 18 valitud vaatluspunkti andmetel oli juulikuu keskmine sademete hulk paljuaastasest keskmisest madalam kõikides punktides.
Augustis, põhilisel teraviljade saagikoristuse ajal, oli vaid neljas punktis sademete hulk paljuaastasest keskmisest kõrgem – Lääne-Nigula, Pärnu-Sauga, Tiirikoja, Tallinn-Harku. Näiteks Põhja-Eestis Saku piirkonnas ületas augustis sademete hulk (sadas 110 mm vihma) pikaajalist kuu sademete kogust 51% (pikaajaline keskmine 73 mm).
Ülejäänud 14 vaatluspunktis oli see näitaja kas alla keskmise või praktiliselt sellega võrdne. Seega olid koristustingimused halvad vaid piirkonniti Lääne- ja Põhja-Eestis.
Sademerikkus koristuse ajal, augustis, soodustas just seal tumeda seeneniidistikuga seentega (Alternaria, Macrosporium, Phoma, Cladosporium, Epicoccum) teravilja nakatumist.
Fusarium-seentega nakatumist soodustab sademete esinemine õitsemise perioodil juulis.
Kuivema juuli tõttu 2013. a oli näiteks odral meie katsetes Fusarium-seentega terade nakatumine pisut väiksem kui 2012. a, mil sademeid oli rohkelt ka juulis.
Taimiku fungitsiididega pritsimine õitsemisperioodil aitas terade nakatumist Fusarium-seentega pisut vähendada ka 2013. a.
Eelneva põhjal võib loota, et seemnevilja tervislik seisund on Eestis päris hea ja seemnete puhtimise vajadus sõltuvalt sademete jaotusest ja tõrjevõtetest võib olla paiguti üsna erinev.
Milliseid puhiseid kasutada
Seemnevilja efektiivseks puhtimiseks on oluline teada haigusetekitajate bioloogiat, eelkõige infektsiooni asukohta teras.
Valdavalt pindmise nakkusena teradel esinevad helelaiksus, äärislaiksus, osaliselt pruun- ja võrklaiksus, kõvanõed, kõrrenõed, enamik hallitusseentest. Sisemist terade nakkust põhjustavad lendnõed, triiptõbi, võrklaiksus, fusarioos (punakaste). Viimaste tõrjeks kõik puhised efektiivsed ei ole.
Kui pindmise nakkuse teradel võivad kõrvaldada isegi ainult kontaktse toimega puhised, siis sisemist nakkust saab efektiivselt likvideerida vaid süsteemse toimega puhistega. Praegu kasutatavatest puhistest on paljud süsteemse toimega: Bariton Ultra, Baytan Trio, Baytan Universal 094 FS, Celest Trio 060 FS, Dividend Star 036 FS, Lamardor, Maxim Extra 050 FS, Maxim Star 025 FS, Raxil Extra 515 FS jt.
Soovitusi seemnete puhtimiseks vt "Teraviljakasvatuse käsiraamatust” (1999) lk 152–154. Kindlasti peaks olema seemnevili eelnevalt puhastatud prahist, tolmust, poolikutest teradest ja sorteeritud. Väiksemad terad on sageli fusarioosihaiged ja madala idanevusega.
Peenemad osad, eriti tolm, on suure eripinnaga ja seovad palju puhist, mistõttu külvikõlblikele teradele jääb puhist vähem ja vili osutub alapuhituks, s.t kõik haigusetekitajad teradel ei hävi.
Milliseid puhiseid eelistada ja kui suuri puhisenorme kasutada? Õige on juhinduda seemnekontrolli andmetest: haigusetekitajate liikidest, nakkuse tasemest ja selle paiknemisest (seemne pinnal või selle sisemuses – idu piirkonnas, kesta all).
Mida suurem on haigusetekitajate hulk seemnete pinnal või sisemuses, seda soovitatavam on puhtida täisnormiga. Sageli on seemnetel mitmeid haigusetekitajaid ehk nakatumine on kompleksne. Siis peab ka puhis olema kompleksse toimega, tagamaks kõikide haigusetekitajate tõrje. Sellise puhise puudumisel tuleb kasutada mitme toimeainega puhiste segusid.
Kaasaegsed puhised ongi tihti kompleksse mõjuga, kindlustades enamiku haigusetekitajate hävitamise. Ühtlasema puhise jaotuse teradele ja parema puhtimise kvaliteedi tagavad meie kogemustel vedelpuhised suspensioonkontsentraatidena (FS formulatsioonid).
Puhiste positiivne mõju
Lisaks haigusetekitajate hävitamisele teradel kaitsevad puhised noori idandeid, tõusmeid ja taimi mullast lähtuva nakkuse eest, samuti stimuleerivad juurekava arengut (Bariton Ultra, Bariton 075 FS, Baytan Trio, Baytan Universal, Dividend Star 036 FS jm).
Mõned puhised parandavad ka seemnete idanemist ja põldtärkamist – Kemikar T, Raxil Extra 515 FS, Vitavax 200 FF jm.
Insektitsiidse toimega puhiseid, mis kaitseks teravilju ka mullas elunevate ohtlike kahjurputukate eest, ei ole meil kahjuks ühtegi. Küll on neid kasutusel (Cruiser Maxx Cereals, Gaucho 600 Red) mujal maailmas.
Meie katsetes on levinumate lehelaiktõbede ja juuremädanike tekitajatega keskmisel määral nakatunud külvise fungitsiididega puhtimine andnud saagitõusu heal agrofoonil 10–20%.
Puhiste, samuti sertifitseeritud seemnepartiide kohta saab infot põllumajandusameti kodulehelt www.pma.agri.ee. Puhiste kohta saab teavet ka pestitsiide kaubastavate firmade Bayer CropScience, Syngenta, Baltic Agro jm spetsialistidelt ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduritelt.
