Veisekasvatus on jätkuvalt põllumajanduse lipulaev
Mullune tulemus 8416 kg piima lehma kohta annab lootust sel aastal juba 8500 piiri ületamisele. Selle tulemusega võib prognoosida, et 2013. aasta statistikas saame näha meie positsiooni paranemist.
Piimalehmade arvukus näitab meil tõusutrende ning üle aastate on jõudluskontrollialuseid piimalehmi taas üle 90 000.
Kuigi meie piimatootmisvaldkond on edukas, oleme Euroopas, kus üle 23 miljoni piimalehma, väga väike mõjutaja. Ometi tuntakse meie tõukarja head väärtust ning hinnatakse karjade struktuuri, mis on loonud soodsaid eeldusi ka tõukarja müügiks väljapoole Eestit.
Kindlasti mõjutab Eesti tänavust piimatoodangut ka oht piimakvoodi ületamise eest trahvi saada. Loodetavasti suudab meie põllumajandusjuhtide oskuslik läbirääkimiste diplomaatia tootjaid viimasel kvoodiaastal sellest säästa.
Lihaveiste arv suureneb
Loomade arv suureneb jätkuvalt ka lihaveisekasvatuse sektoris. Igal aastal lisandub uusi lihatõugu veiste kasvatajaid, nüüdseks on vähemalt ühe lihaveisega kasvatajate arv ulatumas 2000ni. Loomade arv on ületanud 60 000 piiri.
Kindlasti on valdkonna laienemiseks Eestis veel ruumi. Olulisim küsimus on, kuidas tulevikus realiseerida tõu-, nuum- ja lihaveiseid. Samuti, millistele turgudele on võimalik veiseid ning lihasaadusi müüa.
Elusloomade müügil on suurim probleem meie kaugus soodsamatest turgudest, mis teeb kallimaks loomade transportimise ning sel ajal nende heaolu nõuete järgimise.
Samuti on oluline, kuidas meie idanaaber suhtub looma tervist mõjutavate piirangute leevendamisse.
Praegu on suurim takistus uudse Schmallenbergi nakkusega seonduvate riskide objektiivne hindamine ning sellega kaasnevate sanktsioonide minimeerimine.
Koos loomade arvu suurenemisega on tähtis parandada tõumaterjali kvaliteeti, pidevalt soetades kõrge aretusväärtusega sugupulle. Samuti on tähtis, et Eestis suureneks puhtatõuliste lihaveiste arvukus, mis eeldab ka lehmnoorkarja juurdesoetamist.
Toredaks traditsiooniks on lihaveisekasvatajatele kujunenud tõuveiste ostmine oksjonitelt. Ka seekord on Maamessi raames 25. aprillil Eesti parimatest karjadest valitud tõupullide müük. Lisaks on müüki tulevad 12 noorpulli läbinud Eesti Maaülikooli Märja katsefarmis kasvuintensiivsuse hindamiskatse.
Sel aastal saab oksjonilt soetada šarolee, simmentali, limusiini, anguse ja herefordi tõu esindajad. Muljetavaldav on see, et katse läbinud parimatel pullidel ulatus ööpäevane juurdekasv kolme kg-ni.
Ka lihaveisekasvatajatel on veel teadmatust, mis kujul saaks uuel maaelu arengukava perioodil jätkuda sektorile oluline ammlehmatoetus. Veiste realiseerimise hindu arvestades saab stabiilne areng toimuda vaid kasvatajatele makstava täiendtoetuse kaasabil. Lihaveisesektorit aitab paremini kaardistada kavandatav veiselihasektori arengukava aastateks 2015 –2020. Tähtis on, et arengukava väljatöötamisel osaleksid kõik osapooled, kes valdkonna käekäiku mõjutada saaksid.
Näitused ja konkursid
Maamessiga antakse ka avalöök iga-aastastele veisenäitustele ja -konkurssidele. Tänavu plaanib Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) koos oma liikmete ja koostööpartneritega esitleda veiseid ka Luige kevadlaadal 9.–10. mail, piirkondlikul näitus-konkursil Saarte Viss 19. juunil, Eesti Talupäevadel Jänedal
26.–27. juulil ning üritusel Tõuloom 2014 Ülenurmel 6. septembril, kus saab näha Eesti parimaid veiseid, keda aasta jooksul auhinnatud.
Tippsündmuseks võib pidada Ülenurmel põllumajandusmuuseumis 12. juunil toimuvat konkurssi Viss 2014. Tänavune võistlus on juba 25., mis näitab Eesti veisekasvatajate järjepidevust ning huvi oma parimate veiste tutvustamisel. Konkurssi hindab sel aastal Euroopa üks tuntumaid kohtunikke Guido Simon Saksamaalt. Väliskohtunike kaasamine annab võimaluse Eesti piimaveiseid teiste Euroopa riikide standardite kohaselt hinnata. Võimalik, et peagi otsustavad Eesti veisekasvatajad oma paremate veistega osaleda ka Euroopa meistrivõistlustel, mis oleks suurepärane võimalus Eesti tõukarja tutvustamisel.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistul on hea meel, kui huvilised leiavad võimaluse meie veisekasvatajate saavutustest osa saada ning meid üritustel külastada.
Statistika
2012. aasta piimatoodangu tulemused
| Riik | Lehmi | Piima | Riik | Lehmi | Piima |
| × 1000 | kg | × 1000 | kg | ||
| 1. Taani | 579 | 8701 | 14. Austria | 523 | 6448 |
| 2. Rootsi | 346 | 8281 | 15. Luksemburg | 45 | 6409 |
| 3. Soome | 280 | 8215 | 16. Malta | 6 | 6387 |
| 4. Hispaania | 827 | 7904 | 17. Küpros | 0 | 6304 |
| 5. Holland | 1541 | 7713 | 18. Kreeka | 144 | 6299 |
| 6. Tšehhi | 367 | 7705 | 19. Belgia | 504 | 6286 |
| 7. Inglismaa | 1812 | 7697 | 20. Itaalia | 2009 | 5650 |
| 8. Eesti | 96 | 7650 | 21. Poola | 2346 | 5573 |
| 9. Saksamaa | 4191 | 7280 | 22. Leedu | 331 | 5558 |
| 10. Portugal | 237 | 7203 | 23. Läti | 164 | 5550 |
| 11. Ungari | 253 | 7185 | 24. Sloveenia | 109 | 5517 |
| 12. Prantsusmaa | 3643 | 6844 | 25. Iirimaa | 1060 | 5092 |
| EL (27) | 23026 | 6618 | 26. Bulgaaria | 287 | 3915 |
| 13. Slovakkia | 154 | 6501 | 27. Rumeenia | 1178 | 3429 |
