Poliitikud promovad puitu
Puidu kasutamine ehituses kõlas uudistes hiljuti seoses sellega, et Riigikogus oli keskkonnakomisjoni ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu eestvõttel seminar "Puiduga jõuame kiiremini kaugemale”.
Keskkonnaministeerium omakorda pärast seda võimendas uue valitsuskoalitsiooni lubadust kaotada õigusaktidest piirangud, mis praegu ehituses põhjendamatult puidukasutust takistavad.
Minister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on plaan üheteist kuu jooksul vaadata üle ja kaotada piirangud, mis takistavad Eestis kohalike materjalide kasutamist ehituses. Seminaril kutsus ta ettevõtjaid üles neist takistustest ka teada andma.
Soomlaste suurehitus
Seminaril esines Soome arhitektibürood Anttinen Oiva Arhitektid esindav Matti Huhtamies, kes tutvustas Helsingi Woodcity ettevõtmist – puidust ehitatakse terve hoonetekvartal, kus büroohoone, hotell ja korterelamud. Seal on võimalik eestlastelgi tulevikus käia tunnistamas, et kaheksakorruseline puidust hoone on tänapäeval efektne reaalsus.
Soomlaste Woodcity idee taga on muu hulgas see, et Soomes leevendati tuleohutusnõudeid. "Õigesti ehitamisel on puit turvaline materjal,” kinnitas ka Huhtamies.
Woodcity ehitus algab tänavu. Elamute ja parkimismaja osa peaks valmis saama 2015 ning büroohoone ja hotell 2016. Kui moodultehnoloogia abil ehitatavad hooned valmis, on need Soome kõrgeimad puitrajatised, millega muu hulgas tahetakse puidukasutusele uut hoogu anda. Ettevõtmise algatajad on metsakontsern Stora Enso ja ehitaja SRV.
Eesti seisud
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula võttis kokku, et pärast masuaega taastus puidutööstus 2010–2012 peamiselt laiapõhjalise ekspordi baasil. 2014. aasta alguseks olid tema kinnitusel puidutöösturid ühed optimistlikumad teiste ettevõtjate seas.
Ka Swedbanki juhatuse liige Robert Kitt nentis suhteliselt head seisu. Oma ettekandes märkis ta, et Eestis on puidutööstuse osakaal majanduses teiste Euroopa riikidega võrreldes suurim. Eesti eksport inimese kohta on 10 000 eurot, mis on sama hea tulemus kui Soomes, kuid Soomes luuakse selle kohta rohkem lisandväärtust.
Puidutöösturite kindlustunne on Robert Kiti sõnul tugevnenud. Ta tõi välja statistikaameti andmed, et üldiselt kasvasid 2013. aastal Eesti tööstusettevõtete tööjõukulud 10,5%, kuid kasumid kahanesid 6,2%. Puidutööstuses on samal ajal suudetud nii palka tõsta kui kasumit suurendada.
Mida puidutöösturid ise peavad edasimineku suuremateks takistusteks? Kiti tutvustatud uuringutulemuste järgi on kõige suurem takistus toorainepuudus (ligi kolmandik vastajatest), tooraine kõrge hind ja vähene nõudlus. Regulatsioonid takistusena jäid pingereas neljandale kohale.
Üks takistusi arengul on ka tööjõupuudus ja eriti just ei jätku spetsialiste. Samas 30 000–40 000 tööealist ja -võimelist Eesti inimest ei käi üldse tööl.
Eesti hoiakud
Ehituses puidu kasutamise takistused on 2000. aastate alguses kokku võtnud Karl Õiger Tallinna Tehnikaülikoolist. Üheks suureks takistuseks pidas ta siis vanu arusaamasid ja psühholoogilist barjääri. See tähendab näiteks arvamist, et puit on tuleohtlikum ja ei kannata niiskust. ("Samas raudbetoonil tekivad niiskusest ja karboniseerumisest aastakümne või -kümnete järel roostekahjustused, mida on raske kõrvaldada,” märkis Õiger.)
Tähtsale kohale seadis Karl Õiger ka selle, et poliitikutel, ärimeestel ning ka arhitektidel ja inseneridel pole piisavalt arusaama tulevikuvaateist, puudu on ka tahtmisest kasutada uusi atraktiivseid lahendusi.
Nüüd räägivad meie ettevõtjad, et eestlaste puiduehitus on tuntud ja populaarne eriti Skandinaavia maades ja et sinna rajavad meie kaasmaalased ka selliseid puidust korrusmaju, mida Eesti õigusaktid ei luba ehitada. See tähendab, et oskused ja tehnoloogia, mille vajakajäämistest kirjutas rohkem kui kümme aastat tagasi Karl Õiger, on kiiresti arenenud. Nüüd peavadki seadused ja ka eestlaste suhtumine puitehitisse järele jõudma, et muutuks ka koduturg.
Tsitaate
Kus oleme?
- Kõikide meie jõukate eeskujude majanduslik heaolu pärineb maa- ja loodusvarade ning kohalike inimeste töö kombinatsioonist.
- Meie impordime rohkem kui ekspordime, kohati tundub, et seda ei kata pikas perspektiivis miski.
- Eesti tervikuna tarbib võõramaiseid, energia-, tööjõu- ning keskkonnavaenulikult toodetud materjale ja kaupu. Riigihankeseadused ei luba osta tooteid, mille majandus- ja keskkonnamõju on Eestile kasulik.
Allikas: Eesti Puidu- ja Metsatööstuse Liidu juhatuse esimehe Martin Arula Riigikogu seminaril peetud ettekande teesid
