Suvi 2014 Eesti Vabaõhumuuseumis

Eesti Vabaõhumuuseum elab meie talupoegadest esivanemate elurütmis, kelle aasta jagunes üldjoontes kaheks.

Talveajal tegeldi rohkem tubaste töödega, võeti aega pühade ettevalmistamiseks ja tähistamiseks. Jüripäevaga algaval suveajal asuti aga õuetöödele. Pikad valged õhtud jätsid ruumi ka noorte kooskäimiseks.

Nii alustab Eesti Vabaõhumuuseumgi 23. aprillil oma toimekat suvehooaega, kus töö ja lõbu käivad käsikäes.

Suvised talutööd

Muuseumi talude perenaistel ja peremeestel on käsil talutööd.

Sepa talu perenaine peab lambaid ja oskab näidata, kuidas lambavillast sokid ja kindad saavad.

Pulga talus, kus peetakse sigu ning kasvatatakse vanu aiavilju, on huvitavat tegemist ka lastele. Proovida saab karkudega käimist ja vägikaikavedu, väiksemad võivad aidamademel tutvuda lihtsate talulaste mänguasjadega.

Köstriaseme talu õuel siblib ringi kanapere. Suveköögi juures saab naispere imetleda taimede ja seentega värvitud lõngu ning mehed samal ajal proovida kahemehesaega saagimist.

Härjapea perenaised küpsetavad ja keedavad igal pühapäeval maitsvaid roogasid 1920.–1930. aastate retseptide järgi. Aprilli ja mai laupäevadel räägitakse, kuidas kodu looduslike vahenditega puhtaks saada. Juuni, juuli ja augusti laupäevadel õpetavad nad laulu- ja tantsupeo aasta puhul, mismoodi õigesti kanda rahvarõivaid, kuidas lihtsa vaevaga muuta riideid rahvuslikuks ning kuidas tuua rahvuslikke elemente kodutekstiilidesse.

Mai lõpust septembri alguseni saab igal nädalavahetusel osa ka Leigarite värvikatest tantsuetendustest.

Uusi teadmisi ja oskusi, aga ka emotsioone võib koguda kõikidest muuseumi taludest.

Inimese eluring

Uus teema, mida muuseumis käesoleval suvel näha võib, on inimese eluring: inimelu tähtsaimad sündmused ja nendega kaasnev rikkalik kombestik. Muuseumi taludes saab tutvuda sünnikombestiku ja varrude, leeri ja ehalkäimise, kosjade ning pulmade, surma ja matustega.

Need siirderiitused olid talupojaühiskonnas määrava tähtsusega, nende õnnestumine ning kommete täpne täitmine oli otsustav uue eluetapi, olgu see siis lapsepõlv, abieluaeg või ka elu teispoolsuses, kujundamisel.

Kevadlaat ka ja tähtpäevad

Teist aastat korraldame 1. mail kevadlaata. Selleaastane laat kannab nime "Suur saunapäev” ning tutvustab UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva suitsusauna kommet.

Saunast tuleb juttu iga nurga alt: kuidas suitsusauna kütta; kuidas saunas käia ja käituda; kuidas saunatasid need, kel sauna polnud; kes elasid saunades; millist rolli mängis saun haiguste ravimisel; kuidas valmib suitsusaunasink, ja palju muud.

Tähistame ka kevadisi ja sügisesi talupäevi, muuseumiööd, memme-taadi päevi, jaanilaupäeva ja leivapäeva. Jaanilaupäeval vaatame eri ajastute jaanipäevapidustusi. Kuidas tähistati jaanikut tsaariajal, mida tehti 1930. aastate valgeimal ööl, milline nägi välja nõukogudeaegne jaanipäevapidu. Kiigeplatsi laval on peaesinejaks Marko Matvere Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Soome lahe päev

Soome lahe aasta puhul korraldame 20. augustil Soome lahe päeva. Uurime, mida meri ja rannaalade loodus meile on andnud ning kuidas me tänapäeval käituma peame, et Soome lahe ääres loodusega häid suhteid säilitada.

Toredaks traditsiooniks on kujunemas Kuie kooli augustikuine lastelaager. Tänavu on laager pühendatud rannarahva tegemistele, kultuurile ja ajaloole.

Kohtumiseni juba jüripäeval Eesti Vabaõhumuuseumis!

Täpsem info muuseumis toimuva kohta www.evm.ee.