Kauaaegne Konguta lastekodu direktor Ese Rääbus tähistas 90. sünnipäeva
Ese Rääbus (sündinud Ratassepp) ei ole elupõline kongutalane. Ta on pärit Tallinnast, elas lapsena mõnda aega Tartus, kuid kooli lõpetas Nõmme Gümnaasiumis. Lapsepõlvest pärineb armastus raamatute ja teatrikunsti vastu, sest nii ajakirjanikust isa kui trükitöölisest ema olid mõlemad suured kultuurihuvilised. Pere oli ka lähedalt seotud mitmete teatri- ja kirjandustegelastega.
Sotsiaaltööks vajalikud teadmised omandas Ese Rääbus Tallinna Eelkoolikasvatuse Seminari patronaažiosakonnas. Kongutasse tööle tuli ta 1949. aastal. Lisaks kasvataja- ja direktoriametile tegi ta õpetajatööd samas majas asunud algkoolis. Ta on muusikaharidust andnud ning tuttav paljudele Konguta valla endistele ja praegustele elanikele.
Tööpõld lastekodus oli lai - lisaks lastele toeks ja eeskujuks olemisele tuli tegeleda erinevate majandusprobleemidega. Kenas mõisahäärberis asuvas lastekodus ei olnud algselt elektrit ega veevärki, kogu asutuse töötamise aja oli vaja kütta maja arvukaid ahje. Neist kaks - esindusliku saali omad - olid maja üheks pärliks ning suudeti päästa lammutamisest ja asendamisest mustade plekkahjudega, mida tehti teistes ruumides. Sama heas korras nagu hoone hoidsid töötajad ka vana mõisapargi. Praegu on küllaltki kurb vaadata räämas parki, mida aastakümneid hästi hooldati. Mõisahoone on ammu erakätes, selle lagunemine ilma restaureerimiseta on paratamatu, kuid endise perenaise soov on, et vallavalitsus leiaks võimalust, aega ja tahtmist, et pargi korrashoidmise ülesanne enda südameasjaks võtta.
Töö lastekodulastega ei olnud kerge. Suhtlemine probleemsete vanematega, ühtse personali leidmine, koostöö teiste lastekodudega nõudis palju aega ning mõttetööd. Kolleegid hindasid direktori rahulikku meelt ning mõistvat töökorraldust. Koostöö kooliga oli väga hea, tegutseti ühtse meeskonnana. Laste ja pedagoogide elu tegi aga raskeks asjaolu, et igal aastal vahetus kolmandik hoolealustest ning toimus pidev laste rändamine - nii ei saanud õiget kodutunnet tekkida. Praeguse poliitikaga hästi kursis oleva inimesena rõõmustab Ese Rääbus, et tänapäeval on lastekodud üle läinud peresüsteemile - just selliseks, nagu tema seda aastakümneid tagasi näha soovinuks.
Käsitööd oskava ja armastava inimesena jõudis direktor õmmelda lastekodulastele tavapärastest igavatest riietest moekamaid rõivaid, õmmelda-kududa garderoobid ka tüdrukute nukkudele. Iga lastekodust lahkuv laps sai kaasa oma nuku või muu mänguasja, mis aitas üle saada kohanemisraskustest järgmises elupaigas.
Endised lapsed käivad aeg-ajalt oma kunagist asenduskodu uudistamas ja leiavad eest ikka eluga kursis oleva direktori, kes oskab pajatada lugusid just sellest ajajärgust, mida külalised mäletavad. Eesti taasiseseisvumise järel hakkasid oma juuri otsima Eestist omal ajal lahkuma pidanud baltisakslaste järeltulijad. Ka neile oskab Ese Rääbus mõisa ajaloo ja käekäigu kohta infot jagada, saades kiidusõnu oma saksa keele oskuse kohta.
Lisaks pedagoogi- ja juhitööle jõudis toimekas Ese koos abikaasa Elmar Rääbusega üles kasvatada kuus oma last. Tõsi küll, tagantjärele tundub järeltulijatele, et nad kasvasid üles ise - ega vanematel palju aega pere tarvis ei olnud. Samas oli olemas teadmine, et vanemad on lähedal ning alati mõistmas ja usaldamas.
Ese kõik kümme lapselast on olnud lühemat või pikemat aega vanavanemate hoida - selleks oli pärast lastekodu tegevuse lõppemist 1978. aastal küllalt aega ja ka tahtmist. 90. sünnipäeva parimateks kingitusteks oli kuuenda lapselapselapse sünd ning arvukate lähedastega koosviibimine.
Artikkel valmis koostöös Ese perekonnaga
