Lauri Luur: Konkurents viib edasi
Erasektorisse kuuluvad sisuliselt kõik äriettevõtted. Avaliku sektori alla kuuluvad riik, kohalikud omavalitsused ja muud riigiasutused. Kodanikule kõige tuntumad avaliku sektori teenused on vast lasteaia teenuse osutamine, erinevate haridusasutuste ülalpidamine, teenuse osutamine ning ühistranspordi korraldamine.
Ideeliselt on õige, et mõningaid teenuseid osutavad avaliku sektori asutused, sest siis säilib parem reguleerimise ja juhtimise võimalus ning kvaliteedi üle on parem kontroll. Tihti puudub nendes valdkondades ka konkurents ning tavapärastes turutingimustes oleks teenuse osutamine võimatu. Paraku tuleb tunnistada, et konkurentsi puudumine ei motiveeri korraldajaid pingutama ning mõningaid avaliku sektori teenused osutatakse peamiselt korraldaja huvidest lähtuvalt (eesmärgiks on seatud korraldamise lihtsus). Mida vähem konkurentsi, seda vähem pingutatakse. Are vald osutab sotsiaalteenuseid, lasteaia teenust, põhihariduse andmist, erinevaid kultuuri ja spordialaseid teenuseid jms. Kas meil on lood väga halvad? Arvan, et mitte, kuid arenguruumi on. Oluline on endale aeg-ajalt meelde tuletada, et peamine pole mitte odav hind, vaid hea kvaliteet. Ei osta me ju kauplusest kahte odavat hallitusega leiba, et siis kodus hallitanud tükk välja lõigata vaid võtame ikka seda, mis hea. Varasemalt sai tõesti hinnale peamine rõhk pööratud, siis järjest enam peame hakkame tähelepanu pöörama kvaliteedile ehk sellel mida klient vajab.
Sellest ajendatuna on tulnud kõne alla näiteks lasteaia kohamaksu tõstmine kahekordseks alates käesoleva aasta septembrist, 10 € asemel 20 € kuus. Kõrgema kohatasu arvelt oleks eesmärk suurendada logopeedi koormust, et kõik lapsed saaksid vajaliku abi kohapealt ning soetada rohkem õppevahendeid. Lasteaia kohatasu on olnud meil väga madal, ning võimaldaks veel mitu korda tõusta, kuid esialgu planeeritud tõusust piisaks. Seejuures on alati tähtis saada elanikelt tagasisidet, et teha vajalikke muudatusi või täiendusi.
Sama põhimõtet peame me igas valdkonnas järgima. Teenuste parendamine sotsiaalvaldkonnas on parasjagu käsil ning sealgi tuleb iga teenuse kujundamise juures arvestada maksimaalselt kliendi huvidega. Huvikeskuse käivitamine on ka üks hea näide sellest, et muutuste loomisega luuakse soodne keskkond arenguks. Kõike vanaviisi tehes jääme lõpuks ajale jalgu ning lohiseme muutustele kaasa.
Samad väljakutsed seisavad ees ka paljudel teistel avaliku sektori teenustel. Olen Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ühistranspordi komisjoni esimees ning sealgi ilmneb selge vajadus muutuste järele. Nimelt sõidavad paljud bussid osaliselt veel 40 aastat tagasi kujunenud sõidugraafiku alusel, kuid teed ja bussid on vahepeal oluliselt paremaks läinud. Lisaks puudub igasugune võimalus osta kuukaarti läbi interneti ning puuduvad muud piletitooted, mis oleks mõningal juhul vajalikud (päeva või nädala kaart). Lisaks peab soetama erinevad piletid veel linna ja maaliinide tarbeks, sest liine haldavad erinevad organisatsioonid. Kuid mida vajab sõitja (klient)? Minu arvates on vaja mugavat pileti ostmise võimalust (internetist või läbi mobiili aplikatsiooni), ühist linna ja maaliinide liinivõrku (sõitjat ju ei huvita kellel buss kuulub, vaid et sellega saab soovitud sihtkohta), sobiva suurusega bussi (suur buss kergitab hinda aga kohati piisaks ka sõiduautost), regulaarsust (buss peab ju käima iga päev ja sobivatel aegadel), kiireid ühendusi (tähtis pole mitte läbitud kilomeetrite arv vaid lühike läbimise aeg) jne. Nendest eesmärkidest lähtuvalt on Omavalitsuste Liit ning Pärnu Maavalitsus asunud ühiselt käivitama maakonna ühistranspordi keskust, mis kõike eelpool loetletud asuks ellu viima.
Kokkuvõtteks lisan, et kui me tahame, et keskkond meie ümber ei stagneeruks ning noored jääksid Eestisse peame me olema muutustele avatud ning neid ise juhtima. Seejuures on konkurents kõige parem muutuste looja, sest paigale jäädes lähevad teised sinust mööda. Tähtsal kohal on elanike huvid ja vajadused, mitte korraldamise lihtsus.
