Eesti looduskaitseprojekt jõudis nelja parima hulka
Projekt Happyfish keskendus tänavu 20ndat sünnipäeva tähistava Alam-Pedja looduskaitseala veekogude ja kalade probleemide lahendamisele. Avati kümme vanajõe suuet ja puhastati 50 hektarit võsastunud koelmuid, lisaks sellele kasvatati kalamajandis jõkke asustamiseks 60 000 noort tõugjat ja uuriti tõugjate kudemisega seonduvaid probleeme (sh raadiosaatjatega varustatud tõugjate kuderändeid). Koos Looduskaitseühinguga Kotkas korraldati ka noorte loodushuviliste laagreid, et nad saaksid kaladega ja looduskaitsega lähemalt tuttavaks.
"Happyfish on viimaste aastate üks suuremaid ja toredamaid loodusprojekte, mida ka keskkonnaministeerium 2011. aastal keskonnateo auhinnaga tunnustas. Tegemist on väga professionaalse ja entusiastliku meeskonnaga, kes võttis kätte ja muutis ligi 35 Emajões elava kalaliigi elu senisest palju paremaks," kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Ka esimesed seired näitavad, et avatud vanajõgedes on kalastiku olukord tunduvalt paranenud. "Happyfishi tegijad väärivad eraldi kiidusõnu selle eest, et tehtud sai rohkem, kui alguses lubatud. Sellist suhtumist kuluks rohkem ära mitte ainult meie looduskaitses, vaid igas eluvaldkonnas."
MTÜ Eesti Loodushoiu Keskuse projekti „Happy Fish“ eesmärk on taastada Emajõe kalade koelmualad ning suurendada Emajõe vanajõgede suudmeid setetest ja luhtadelt võsa puhastamise kaudu.
Projektiga avati kümne vanajõe suudmed, avades sellega ca 15 km vanajõgesid kaladele sigimiseks ja toitumiseks. Samuti asustati Emajõkke enam kui 50 000 tõugja maimu, mis peaks selle kaitsealuse kala olukorda jões oluliselt parandama. Jõeluhad on ka olulised peatuspaigad rändlindudele ning olulised lindude pesitsusaladena. Alam-Pedjal on kohatud 196 liiki linde, neist haudelinde on 153 liiki.
Vanajõgi on siis endine jõelooge, kust vesi on otse läbi murdnud jättes alguses jõega ühendatud vana sängi osa, mis pikapeale setete kandumisega jõest eraldub. Alam-Pedjal on kalamehed ajalooliselt neid vanajõgesid käsitsi lahti kaevanud, et kalade arvukust tõsta, kuid töö on raske ja kohalike huvi kadunud. Nüüd on nii looduse kui kalameeste rõõmuks suur töö tehtud ning esimesed seired näitavad, et avatud vanajõgedes on kalastiku olukord tunduvalt paranenud.