Suure-Jaani valla turismiettevõtjad käisid Soomes ettevõtlust uurimas

Suure-Jaani valla turismiettevõtjate ja vallavalitsuse esindajad käisid 23.-25. aprillil Soomes, et tutvuda sõprusvalla Jokioise ja sealse kandi ettevõtlusega.

Peamiselt külastati turismiga seotud ettevõtteid, aga käidi ka Somero eakate heaolukeskuses, Jokioise kiriku vabaajakeskuses ja maapiirkonnas tegutsevates teistes ettevõtetes ning tutvuti Jokioise vallamaja ja raamatukoguga.

Huvitavat uudistamist jagus kõikjal.

Eakatele mõeldud keskuses üllatas bassein, kuhu liikumispuudega inimestel võimalik ka ratastooliga sisse sõita. Keskus pakkus nii eluruume, toitlustust, huvitegevust kui väga mitmesuguseid protseduure. Silma jäi rohkelt mitmesugust tegevust eakatele nii majas kui õues.
Linakeskuses müüdi lisaks linast valmistatud ja ökotoodetele ka käsitöid.

Woollandia talus kasvatati-õpetati karjakoeri, lambapidamine oli pigem selleks, et saaks koeri treenida.
Ateljee Hulmi ehtekunstnikust perenaine rääkis, et üsna populaarne on nende juurest maalide laenutamine.

Noor inseneriharidusega Turus elav mees pidas suurt mägiveiste farmi ja turustas oma toodangut nii Helsingis, Turus kui farmi juures olevas ökokohvikus. Elevust tekitasid kaks ilmatu suurt villasiga, kes kindlasti ka lastele huvi pakuvad.

Jokioises Birgitan paja nimelist keraamikapoodi pidavad kunstnikud rääkisid, kui oluline on rahulolu sellega, mida teed ja et sellise tööga elab küll ära, kui väga suured nõudmised ei ole.
Huvitavad olid ka külastatud majutusasutuste lood.

Majatalo Myötätuuli hoone oli omal ajal kool, seejärel vanadekodu. Kui hoone enam vanadekodudele esitatud nõuetele ei vastanud - seal ei pääsenud kõikjale ratastooliga, siis ostis selle praegune perenaine ja keset põlde asuvast hoonest sai majutusasutus, millele lisab vürtsi perenaise teatritegemise huvi.

Kanniston talu ei ole aga vaid majutusasutus, kuigi kohti jagub kuni paarile sajale inimesele. Talus on vaatamiseks mitmesuguseid loomi, alustades kassidest-koertest, küülikutest, lindudest, kitsedest kuni alpakade, põhjapõtrade ja mägiveisteni. Lisaks veel metsikult elavad valgesaba hirved aia taga, kes end üsna julgelt külalistele demonstreerisid.. Talu köök pakub kohapeal kasvatatud mahetoitu. Omaette vaatamisväärsus oli ka 80-aastane peremees, kes talu ajaloost rääkis ja käbedal sammul talu tutvustavat ringi tegi ning rahvast traktoriga metsa alla põhjapõtru vaatama vedas.

Oli, mida kõrva taha panna, aga oli ka seda, kus suurejaanikad said tõdeda, et kodus on paremini.
Reisimuljetest kokkuvõtteid tehes tundus, et kõige eredamad muljed jäid Woollandia talust, kus kasvatati karjakoeri. Vilega käsklusi saav koer tundus lambakarja kokku ajades kui puldist juhitav "vidin" - nii täpne ja kiire oli see töö!