Kuidas kasvatada koleerikust last
Juba väiksena on lapsed erinevad, isegi ühes peres. Kui väike beebi sööb väga kiiresti, hakkab varakult käima ja jooksma, võib see laps olla kas koleerik või sangviinik. Kui tema reaktsioonid on kiired, väiksena on märgatav tugev tahe millegi saavutamisel, jonn on pika kestusega ja väga intensiivne, on teie laps ilmselt koleerik.
Selline temperament on inimesele antud, et teha suuri asju, kuid paraku juhtub, et paljud sellise temperamendiga inimesed ei jõua nende suurte ja heade asjade tegemiseni, vaid...
Koleerikul on tublisti rohkem energiat kui teistel inimestel. Ta jõuab väga palju ja talle on tähtis see, et teda imetletakse, et temasse suhtutakse respektiga.
Siit tuleb põhjus, miks sellise temperamendiga laps peab kindlasti saama areneda heades asjades, sest seda paremolemist vajab ta nagu õhku. Trennid, muusikaõppimine, koolis hästi õppimine - see kõik on ülioluline, sest ühel hetkel on ta liider nagunii - kas heas või halvas. Kui ta teismeeas ei ole milleski positiivses liider, siis saavadki nendest lastest noored, kes lärmavad, karjuvad, lõhuvad uksi - peaasi, et olla tähelepanu keskmes.
Seega on hea mõista juba varakult, et koleerikust laps lihtsalt peab varakult käima trennides, harjutama pilli, aitama kodus jms, sest ta tegelikult jõuab väga palju. 15 minutit puhkust ja jälle edasi. Tihti on need lapsed võimekad reaalainetes, kuid kui nad pole õppinud ohjeldama oma tugevat temperamenti, siis tulemusi ei tule.
Kui meil lapsevanemana sellist energiat ei ole, siis võime ette kujutada, et me laps on samasugune, nagu me ise oleme. Kuid koleerikust laps vajab meie pingutusi, eriti esimestel kooliaastatel, ja siis võime rõõmu tunda teismelisest, kes õpib, spordib ja on muidu aktiivne. Pingutused seisnevad selles, et motiveerime teda, anname ülesandeid, seletame, miks on midagi vaja teha, sest reeglina on koleerikud arukad. Me ei tohiks alla anda, kui tajume temast hoovavat kangekaelsust, ikka järjekindlalt edasi lapsevanemaks olemise teel, sest oleme targemad ja elukogenumad, püüdes vajadusel muuta motiveerimist.
Koleerikud võivad olla ka lapsed, kes aeg-ajalt vajavad tugevamat hääletooni. Koleerik on tunduvalt vähemjutukas ja ka -naeratav, kui seda on sangviinik.
Temas on märgatav loomulik juht ja teeme-ära-hoiak. Kui kasvatus seda soosib, siis saab temast usaldusväärne ja kindel liider, kellele saab loota. Tema negatiivne külg on kindlasti kangekaelsus. Talle on eriti tahtis võit, siit ka põhjus, miks selline laps peaks milleski olema eriti hea.
Koleerikud on kiire mõtlemisega, loogilised. Lapsevanemana tuleks vältida liigset emotsionaalsust, eriti teismelise koleerikuga, enne mõelda asjad läbi ja siis edastada need loogiliselt oma lapsele.
Koleerik vajab vastutamist ja juhtimist. Seepärast on hea anda sellisele lapsele ülesandeid, kus ta saab neid omadusi harjutada. Seda kasutavad ära osavad pedagoogid, pannes koleerikuid vastutama millegi eest, juhtides niimoodi nende energiat heategemisse. Nii võivad mõned käitumishäiretega koleerikutest lapsed muutuda paremaks.
Kõige raskem olukord on siis, kui koleerikust laps on ainuke laps peres või on viimane laps. Sest sellele lapsele on hea, kui ta saab kellegi eest hoolitseda, õppida andmist ja empaatiat. Oskust panna end teise inimese olukorda, saada aru, et teised inimesed on erinevad, mõista nende tundeid. Kui koleerikust lapsel on mõni noorem õde-vend, on seda kõike kergem harjutada ja niimoodi kasvab koleerikust hoolivam ja mõistvam täiskasvanu. Lapsevanemana tuleks aidata koleerikul kasvada empaatias, rääkides ja näidates, et kõik inimesed pole nii kiire mõtlemise ja tegutsemisega ja inimesed saavad hingeliselt haiget, kui nende peale häält tõstetakse. Koleerikust laps peaks kindlasti õppima kannatlikkust, sest see pole tema tugev külg.
Teiseks koleeriku nõrgaks küljeks on nende arvamus, et asjad on õiged ainult nii, nagu nemad arvavad. Koleerikud ei armasta nõu küsida, nad kalduvad olema individualistid. Kui tekib konflikt, siis koleerik tihti süüdistab teisi, vihastab kiiresti, samas läheb kõik halb tal kiiresti üle ja ta tahaks kohe olukorda parandada, kuid teised tema kõrval tunnevad end nagu teerulliga ülesõidetult.
Koleerikule ei meeldi aeglus, saamatus, vingumine ja kaeblemine. Kuna koleerik mõtleb ja tegutseb kiiresti, siis võib ta kergesti muutuda uhkeks. Seepärast vajab selline laps ausat lapsevanemat, kes edastab aeg-ajalt ka sõnumeid, et selline käitumine mulle ei meeldi, sest...
Sellist last motiveerides tuleks kindlasti pöörata tema tähelepanu eesmärgile, põhisuunale, sest need on talle mõistetavad.
Koleerikuga edukaks suhtlemiseks on oluline lasta tal tegutseda ja jagada talle ka imetlust.
Tulles tagasi jutu alguse näite juurde, on lapsevanemana kindlasti suur väljakutse kasvatada koleerikust last. Kui sellisel lapsel on tema olemust arvestades soodne kasvukeskkond, kasvab koleerikust lapsest väga töökas ja tegus täiskasvanu, kes tegutseb ja ei virise. Õppides tasapisi ohjeldama oma tugevaid tundeid ja kirgi, saab temast täiskasvanu, kes suudab oma teadmisi ja suurt energiat rakendada hea teenistusse.
Selleks on vaja, et juba varakult oleksid tal kindlad piirid ja teiselt poolt tunne, et teda väga armastatakse.
