Ma ei ütleks, et see on usaldus, pigem väikese koha eripära. Tõele au andes valitakse enamasti ikkagi tuttavaid, sõpru, sugulasi. Loomulikult ka neid, kes eelmise volikogu tsükli ajal rohkem "pildil" püsivad ehk siis volikogu esimees, vallavanem, vallaametnikud. Teisalt võib-olla see siis ongi usalduse näitaja.

Esmakordselt kandideerisin ilmselt puhtalt iseendale mõeldes. Olin noor 24-aastane üliõpilane, kellele tehti ettepanek tegeleda millegi sellisega, millest tegelikult polnud vähimatki aimu. Jah, võib öelda küll, et tegemist oli natuke ehk isegi ego "tripiga". Ikka võrdled end teiste omaealistega ning oli uhke tunne olla volikogu pesamuna.

Mida aeg edasi, seda selgemaks sai, mida endast kujutab volikogu, milleks seda on vaja ja millisel määral saab valla tulevikku puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Ehk siis eelmainitud ego asendus juba sisulise huviga ja tundus loogilise jätkuna ka edasine kandideerimine.

Üks ei ole aga selle aja jooksul muutunud - olen endiselt volikogu pesamuna.

Seekord on Sulle usaldatud ka volikogu aseesimehe koht. Kuidas oled aseesimehe töösse sisse elanud ja kas oled ka esimese nn "tuleproovi" saanud?

Volikogu esimees on tegelikult ju ikkagi koosoleku juhataja. Jah, loomulikult tal on veel valla esindusülesanne mõnedes omavalitsusi ühendavates organisatsioonides ning loomulikult vallas toimuvatel üritustel. Ei tähtsustakski volikogu esimehe kohta võrreldes volikogu liikme kohaga, kõigil on täpselt üks hääl. Mis puudutab aga aseesimeest, siis tema roll on veelgi väiksem. Pealegi on meil nii tubli esimees, et jõuab kõikjale ja kõike.

Tuleproov on siiski tehtud, küll mitte volikogu laua taga, aga sügisesel pisikeste vallakodanike tervitamisel.

Lisaks volikogu tööle oled alates maist ka majandus-, eelarve- ja planeeringukomisjoni liige? Missugused on tulevikuplaanid volikogu aseesimehena, volikogu liikmena ja komisjoni liikmena?

Komisjoni kuulumist hindan tegelikult isegi rohkem kui volikogu aseesimeheks olemist. Aseesimees on lihtsalt tiitel mõne väikese kohustusega, komisjonis toimuv on aga just see, mille kaudu saabki tegelikult valla arengusuundi mõjutada.

Tulevikust on ilmselt kõik valimisliidud oma valimislubadustes palju ära öelnud. Kui neid lugeda, siis tegelikult on ju kõigil üks eesmärk - et vald oleks jätkusuutlik, puhas ja mõnus elukeskkond. Need lubadused on kirjutatud just meie valla elanike poolt, seega on need olulised ja mina julgen küll väita, et ei ole kusagil sellist kivi, kuhu oleks raiutud ainult võimul oleva valimisliidu ideed ja teisi üldse ei arvestata.

Needsamad oma rahva kirjutatud mõtted ongi aluseks tulevikuplaanidele.

Võib-olla see mina tegin suhtumine võimul oleva liidu puhul enne järgmisi valimisi on mulle veidi vastumeelne, aga ilmselt nii käibki poliitika.

Siiski seisab praegusel volikogu koosseisul ilmselt üks väga raske otsus ees. Vahest mitte veel sellel ega järgmisel aastal, aga enne järgmisi valimisi küll.

Omavalitsuste reform, mida riik peale surub ehk siis valdade ühinemine või õigem oleks öelda ühendamine. Tahkuranna valla patrioodina mina seda pooldada ei saa.

Kuidas Sinust sai valimisliit Külatee liige?

Kui päris ausalt vastata, siis oli see ühe mehe, Alo Sinimäe, veenmisoskus. Ega mina kusagil ukse taga liikmeks võtmist palumas ei käinud ja ilmselt päris esimest korda kui mulle ettepanek tehti, vastasin eitavalt. Aga lõpuks, eestlasele omaselt, kuidas sa ikka "Ei" ütled.

Eks Külateest on nii mõndagi räägitud, et Alo on "füürer" ja teised sabassörkijad. See ei ole nii.

Tõepoolest, Alol on teatud liidriomadused, tekst tema suust tuleb mitu korda lennukamalt välja kui minul, aga leian, et see on hea, kui on olemas eeskõneleja, et meie teiste, kes me võib-olla nii head sõnaseadjad ei ole, ideed ilmavalgele saaks toodud.

Mis ameteid oled siiani pidanud/pead ja kas igapäeva töö ka volikogu liikme tööd toetab?

Kuna olen ikkagi volikogu pesamuna, siis mul nii kirevat elukäiku kui teistel vast pole. Et nimekiri natukenegi pikem tuleks mainin ära ka oma nn. suvetööd polüstüroolitehases lõikaja ja pakkijana ning Pärnu Hotellis vastuvõtuametnikuna.

Võiste elanikuna ning kaluri pojana ei saa mainima jätta, et kalapüükki ei ole päris võõras tegevus. Pärast kooli on igapäevane elu seotud elektri ja elektritöödega üle 7 aasta Elwos ja eelmisest sügisest Jetmaris.

Volikogu ja töö vahel suurt sidet ei näe. Ju siis on vallal elektriasjad korras või olemas teised tugevad nõuandjad. Meie piirkond elektrivaldkonnas suhteliselt väheaktiivne, mis on ka mõneti loogiline, kuna siinkandis elektritootmist ei toimu. Sellega ei taha üldse öelda, et vallas poleks seoses elektriga enam kuhugi areneda. Kasvõi tänavavalgustus, mida on küll viimastel aastatel rajatud, aga kunagi ei ole seda liiga palju. Eks rahakott paneb paika suunad. Enim on panustatud teede korrastamisse, mis on ka õige, sest kui pole teid, pole midagi ka valgustada. Usun, et mõne aasta pärast jõutakse jälle ka tänavate valgustamiseni.

Sinu kohta saab öelda Ardo, et oled tahkurandlane, oled ju Tahkuranna vallas elanud kogu oma elu. Räägi nüüd Oma lehe lugejaile pisut endast (kus sündisid, haridustee, perekond, hobid, millega tegeled vabal ajal).

Nii mind teatakse, et olen Võistes elanud kogu oma elu. Tegelikult ei ole see päris õige. Vanemad kolisid siiakanti siis kui sain kolmeseks, enne seda olime pärnakad. Aga jah, niipalju kui mina mäletan, olen alati olnud Võiste elanik. Käinud kohalikus lasteaias, mõlemas meie valla koolis, sealt edasi Pärnu Koidula Gümnaasiumis ning Tallinna Tehnika Ülikoolis erialaks elektriajamid ja jõuelektroonika.

Ilmselt nii mõnigi mäletab mind väikse poisina Võiste kaupluse riiulite vahel jooksmas, kuna ema on olnud kauaaegne poe juhataja ja isa, nagu mainisin, kalur. Elan koos elukaaslasega Võistes, põhikohustus riigi ees veel täitmata.

Viimased aastad on vaba aeg läinud suuresti elukoha renoveerimisse. Võib öelda, et asi hakkab ilmet võtma, kuigi olen kriitiline ja ütlen, et teha on veel väga palju.

Raske on välja tuua hobi, mulle tundub see natukene sellise vanamoodsa terminina. Võib-olla interneti põhine jalgpallisimulaator Hattrick, mida saab sellele suvel juba 10 aastat mängitud.

Tegemist ei ole arvutimänguga, nii nagu arvutimängu ette võib kujutada, kus tundide kaupa tuleb mingisuguseid ülesandeid täita ja proovida mäng lõputiitriteni viia. Kui kellelgi huvi tekkis, siis hattrick.org.

Mis on Tahkurannas vallas hästi, mis on halvasti/puudu?

Olen pidanud Tahkuranna valda alati küllaltki edumeelseks vallaks. Meie õnn, et ei ole ääremaa, kus bussid käivad heal juhul üks kord päevas ning linna sõitmiseks tuleb planeerida terve päev. Tegelikult saab täitsa kohapeal hakkama, enamik eluks vajalikust asub käe-jala juures. Võiks ju tahta veel palju asju - enne mainitud tänavavalgustust, sileda asfaldiga kergliiklusteid, korralikke supelrandu, uhket sadamat, tasuvaid kohapealseid töökohti - aga tegelikult pole ju keegi kunagi öelnud, et neid tulla ei võiks. Vaadake palju on uut kasvõi viimasel kümnel aastal meie vallas ja sellelgi aastal veel tulemas.

Mina olen väga positiivselt meelestatud ja ilmselt ka seepärast olen jäänud Tahkuranna valda.

Et väike tõrvatilk ka ikkagi visata, siis aktiivsemalt tuleks tegeleda heakorraga. Päris palju on risu täis, võsastunud platse isegi keset küla. Tegelikult ei ole raske mõned korrad aastas koristada ja niita - rohkemat polekski vaja.

Mis on Sinu lemmik söök ja jook? Kas valmistad endale ise süüa või põikad vanemate poole? Äkki on anda mõni omavalmistatud toiduretsept.

Traditsiooniline küsimus nõuab ka traditsioonilist vastust. Toidu teemadel ma eriti valiv ei ole, segatoiduline nagu meie liigile üldjuhul kombeks.

Kindlasti on omad lemmikud ja mitte niiväga lemmikud, aga nende üleslugemine võtab nii palju väärtuslikku leheruumi, et vallavanemal jääks oma veerg kirjutamata.

Tegelikult mulle meeldib süüa teha, üsna palju teen ise. Mulle meeldib proovida kõike uut, unustamata vana.

Seepärast tuleb vahel ka vanemate juures käia. Retsept on mul ka. Tuleb võtta külmikust välja kõik asjad mis seal on, panna pannile või potti, kuumutada, lisada vastavalt eelistustele maitseaineid ja ongi valmis. Olen elus pidanud ainult ühe kastme ära viskama, kuna see ei maitsenud just kõige paremini.

Ülikooli ajal tegime toanaabriga õllekastet ja järeldasime, et õlu jäägu ikka muuks otstarbeks.

Milline on Sinu sõnum Tahkuranna valla rahvale?

Sooviks, et inimesed mahuksid siia valda üheskoos ära elama, kuigi ruumi tunduks nagu olevat, jääb kohati mulje nagu kellelgi on ikka väga palju puudu.