Rannu vallas vahetub jäätmevedaja
Hankel osalenud ettevõtetest esitas soodsaima pakkumise Eesti Keskkonnateenused AS, kellele omistati nimetatud piirkonnas kolmeks aastaks segaolmejäätmete veo ainuõigus alates käesoleva aasta 1. maist. Alates ainuõiguse alguskuupäevast muutuvad kõik teised korraldatud jäätmeveoga hõlmatud teenustega seotud lepingud antud piirkonnas kehtetuks ja jäätmevaldajal puudub õigus anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle muule jäätmekäitlejale või vedada neid ise.
Järgnevalt püüamegi veidi valgust tuua sellesse, mida korraldatud jäätmevedu endast kujutab ja millised on olulisemad tingimused, mida jäätmevaldajal tuleks teada.
Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus tuleneb jäätmeseaduse § 69 lõikest 1. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud üle andma oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed (antud juhul segaolmejäätmed ja paberijäätmed) üksnes jäätmevedajale, kellele on antud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioon.
Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad. Eesmärk saavutatakse regulaarse jäätmeveoga, mistõttu on kehtestatud minimaalsed jäätmeveosagedused: tiheasustusalal (Rannu ja Kureküla alevikus) tuleb jäätmeid vedada vähemalt kord nelja, hajaasustusalal vähemalt kord kaheteistkümne nädala tagant. Jäätmeveost saab mõjuva põhjuse olemasolul vabastada üksnes kohalik omavalitsus, kellele tuleb esitada vastav avaldus.
Lepingute sõlmimine
Eesti Keskkonnateenused AS saadab enne korraldatud jäätmeveo algust kõigile jäätmeveoga liidetud jäätmevaldajatele eeltäidetud veolepingud vastavalt andmetele, mis on edastatud vedajale jäätmevaldajate registriga kohaliku omavalitsuse poolt. Tõrgeteta teenuse osutamiseks on vajalik allkirjastada uus jäätmeveoleping. Lepingusse märkida oma kontaktandmed, mille kaudu on vedajal võimalik probleemide ilmnemisel kliendiga kiirelt ühendust võtta, salasõna, millega on kliendil telefoni teel võimalik teha lepingus muudatusi, näiteks tellida lisavedu, muuta kontaktandmeid. Eeltäidetud lepingus kajastatud tingimuste sobivuse korral pole tarvis teha muud, kui lepingu üks eksemplar allkirjastada ning see meile tagasi saata. Jäätmevaldajad, kes soovivad eeltäidetud lepinguga pakutust erinevaid tingimusi (erinev konteineri maht (suurus), veosagedus või konteineri laenutuse või ostusoov), tuleb teha lepingus käsitsi parandus ja postitada parandustega leping.
Kindlasti tuleks meeles pidada seda, et lepingule reageerimata jätmine ei vabasta jäätmeveost. Juhul kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval kinnistul ja seetõttu ei teki kinnistul jäätmeid, on jäätmevaldajal õigus taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, kohalikult omavalitsuselt, saates omavalitsusele vastavasisulise kirjaliku avalduse. Vastasel juhul jääb kinnistu jäätmeveoga liidetuks ja jäätmevaldaja võib mõne aja pärast ebameeldiva üllatusena avastada postkastist tühisõiduarve. Seetõttu on oluline juba enne korraldatud jäätmeveo algust need asjad korda ajada, teavitades asjaoludest nii jäätmevedajat kui ka kohalikku omavalitsust.
Kui jäätmevaldaja ei ole aprilli keskpaigaks mingil põhjusel jäätmeveolepingut kätte saanud, tasub võimalike segaduste vältimiseks jäätmevedajaga ühendust võtta.
Veosagedus ja jäätmemahutid
AS Eesti Keskkonnateenused veab kõikidelt jäätmevaldajatelt jäätmeid regulaarselt (graafiku alusel) - vajadusel on võimalik tellida lisavedu. Lisaks on kehtivate õigusaktide kohaselt kohustatud kõik jäätmevaldajad omama jäätmemahutit. Jäätmete kogumiseks kasutatava jäätmemahuti puudumisel saab soovi korral sobiva mahuti laenutada või osta AS-lt Eesti Keskkonnateenused - vastavast soovist palume meid eelnevalt kindlasti kirjalikult teavitada.
Juhul, kui täna rendite konteinerit Jõgeva Elamu AS-lt, siis ei pea lepingu lõppemisega seonduvalt tagastama renditavat konteinerit Jõgeva Elamu AS-le. AS Eesti Keskkonnateenused võtab korraldatud jäätmeveopiirkonnas alates 01.05.2014 üle kõik Jõgeva Elamu AS-i omandis olevad konteinerid ning jätkab uute sõlmitavate jäätmeveo lepingute kohaselt konteinerite haldamist ja rentimist.
Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavaid kaanega varustatud jäätmemahuteid, mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmemahutite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.
Vastavalt Rannu valla jäätmehoolduseeskirjadele võib jäätmete kogumiseks kasutada 1) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid 80 kuni 1100 liitriseid ratastel kogumismahuteid; 2) metallist ja kaanega varustatud 1,5 m3 kuni 4,5m3 ratasteta kogumismahuteid; 3) lepingu sõlmimisel segaolmejäätmete kogumiseks jäätmevedaja poolt tarnitavad kuni 50 liitriseid jäätmekotte, kuhu tohib panna maksimaalselt 10 kg olmejäätmeid.
Tegelikkuses on kasutusel mitmesugused käsitsi valmistatud ja vanaaegsed metallmahutid, mida on võimalik tühjendada ainult käsitsi. Nõuetekohane on konteiner, mis vastab ettenähtud kindlatele minimaalsetele mõõtudele ning mille ees ülemine äär on umbes 5 cm kõrgune. Võttes arvesse töötajate ohutust, tühjendab Eesti Keskkonnateenused AS ainult standardile vastavaid mahuteid. Täpsemat informatsiooni jäätmemahuti parameetrite kohta saab Eesti Keskkonnateenused AS-i klienditeenindusest aadressil Tähe 108 Tartu, klienditelefonilt 1919 või kodulehelt www.keskkonnateenused.ee.
Konteinerit soetades tuleks tähelepanu pöörata muuhulgas ka mahuti valmistusplastile, mis peaks vastu talvekülmadele ja UV-kiirgusele. Kindlasti ei sobi siseruumides kasutamiseks mõeldud konteinerid. Soovitatav on kasutada tuntud tootjate (SULO, OTTO) konteinereid. Kõige kindlam on soetada või rentida konteiner otse jäätmevedajalt.
Konteineri paiknemine ja juurdepääs
Kogumisvahend tuleb tühjenduspäeval paigutada mitte kaugemale kui 10 m jäätmeveoki võimalikust peatumiskohast. Sõidutee laiuseks peab olema 3,5 meetrit ja kõrguseks 4 meetrit. 600-liitrised ja suuremad mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Mahuti transportimist kaugemalt kui 10 m jäätmeveokini ja lukustamata värava või tõkkepuu käsitsi avamist on võimalik tellida tasulise lisateenusena, juhul kui jäätmevaldaja soovib kasutada mugavusteenust.
Kui graafikujärgsel jäätmeveopäeval ei ole korraldatud jäätmeveoga liidetud kinnistul konteinerit nähtaval või kättesaadavas kohas, fikseerib teenindav meeskond tühisõidu, mille kohta esitatakse jäätmevaldajale hiljem arve.
Talveperioodil ja kevadel teede lagunemise ajal võib tulla ette olukordi, kus kinnistule juurdepääs on raskeveokile raskendatud või võimatu. Asjatute tühisõitude vältimiseks palub Eesti Keskkonnateenused AS neid kindlasti enne veopäeva teavitada, kui teeolud ei võimalda kinnistule juurdepääs.
Kogumispunktid Rannu vallas
Hajaasustuse üksikelamute jäätmevaldajatel on soovi korral õigus tellida oma kinnistule segaolmejäätmete ja paberi ning kartongi jäätmete mahuti või kasutada kogumispunkti.
Ettemakstud jäätmekoti teenus
Eesti Keskkonnateenused AS pakub oma klientidele, kelle kinnistule juurdepääs on seoses kehvade teeoludega raskendatud või võimatu, lahendust ettemakstud jäätmekotiteenuse näol. Korraga müüakse kliendile aasta tühjenduskordade arv jäätmekotte. Ettemakstud jäätmekoti kasutajad sõlmivad AS-ga Eesti Keskkonnateenused tavapärase jäätmeveoteenuse osutamise lepingu lisa, milles märgitakse konteineri liigiks ettemakstud jäätmekott, lepitakse kokku kottide arv, üleandmise koht ja veograafik. Jäätmevaldaja viib ettemakstud jäätmekoti lähimasse jäätmete üleandmiskohta, mis on märgitud ka lepingu lisas. Jäätmekoti üleandmiseks tuleks jäätmevaldajal kotile kirjutada oma lepingu number või kinnistu nimi.
Tegu on 140-liitrise punast värvi kotiga, mis on märgistatud vastavate kirjadega. Erinevus tavalise jäätmekoti lepinguga võrreldes seisneb selles, teenuse hind sisaldab nii jäätmeveo kui ka koti hinda. Teenuse eest tasutakse ette, mistõttu arvet sellele ei järgne. Ühe ettemakstud koti hind koos käibemaksuga on 0,32€. Lisandub 140 liitrise mahuti veohind konkreetses piirkonnas.
Ühismahutite kasutamine
Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, peavad sõlmima sellekohase ühiskokkuleppe omavahel ja määravad ühe lepingu poole, kes vastutab ühismahuti kasutamise eest. AS Eesti Keskkonnateenused klienditeenindusest (e-post tartu@keskkonnateenused.ee, faks 738 6711, telefon 1919, 738 67 00).
Lisaks toimub 23. mai 2014 kella 12.00 kuni 18.00 Rannu Rahvamajas korraldatud jäätmeveo infopäev. Infopäevadel on võimalik tagastada vedajale jäätmeveo leping ja esitada täpsustavaid küsimusi jäätmeveo kohta.