Järgnevalt püüamegi veidi valgust tuua sellesse, mida korraldatud jäät­mevedu endast kujutab ja millised on olulisemad tingimused, mida jäätme­valdajal tuleks teada.

Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus tuleneb jäätmeseaduse § 69 lõikest 1. Jäätmevaldaja loetakse lii­tunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkon­nas. Jäätmevaldaja on kohustatud üle andma oma kinnistul tekkinud kor­raldatud jäätmeveoga hõlmatud jäät­med (antud juhul segaolmejäätmed ja paberijäätmed) üksnes jäätmeve­dajale, kellele on antud veopiirkon­nas korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioon.

Korraldatud olmejäätmete veo põhi­eesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad. Eesmärk saavuta­takse regulaarse jäätmeveoga, mis­tõttu on kehtestatud minimaalsed jäätmeveosagedused: tiheasustusalal (Rannu ja Kureküla alevikus) tuleb jäätmeid vedada vähemalt kord nelja, hajaasustusalal vähemalt kord kahe­teistkümne nädala tagant. Jäätmeve­ost saab mõjuva põhjuse olemasolul vabastada üksnes kohalik omava­litsus, kellele tuleb esitada vastav avaldus.

Lepingute sõlmimine

Eesti Keskkonnateenused AS saadab enne korraldatud jäätmeveo algust kõigile jäätmeveoga liidetud jäätme­valdajatele eeltäidetud veolepingud vastavalt andmetele, mis on edas­tatud vedajale jäätmevaldajate re­gistriga kohaliku omavalitsuse poolt. Tõrgeteta teenuse osutamiseks on vajalik allkirjastada uus jäätmeveole­ping. Lepingusse märkida oma kon­taktandmed, mille kaudu on vedajal võimalik probleemide ilmnemisel kliendiga kiirelt ühendust võtta, sa­lasõna, millega on kliendil telefoni teel võimalik teha lepingus muuda­tusi, näiteks tellida lisavedu, muuta kontaktandmeid. Eeltäidetud lepin­gus kajastatud tingimuste sobivu­se korral pole tarvis teha muud, kui lepingu üks eksemplar allkirjastada ning see meile tagasi saata. Jäätme­valdajad, kes soovivad eeltäidetud le­pinguga pakutust erinevaid tingimu­si (erinev konteineri maht (suurus), veosagedus või konteineri laenutuse või ostusoov), tuleb teha lepingus kä­sitsi parandus ja postitada parandus­tega leping.

Kindlasti tuleks meeles pidada seda, et lepingule reageerimata jätmine ei vabasta jäätmeveost. Juhul kui jäät­mevaldaja ei ela või ei tegutse kor­raldatud jäätmeveopiirkonnas asuval kinnistul ja seetõttu ei teki kinnistul jäätmeid, on jäätmevaldajal õigus taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, kohalikult omavalitsuselt, saates omavalitsuse­le vastavasisulise kirjaliku avalduse. Vastasel juhul jääb kinnistu jäätme­veoga liidetuks ja jäätmevaldaja võib mõne aja pärast ebameeldiva üllatus­ena avastada postkastist tühisõiduar­ve. Seetõttu on oluline juba enne kor­raldatud jäätmeveo algust need asjad korda ajada, teavitades asjaoludest nii jäätmevedajat kui ka kohalikku omavalitsust.

Kui jäätmevaldaja ei ole aprilli kesk­paigaks mingil põhjusel jäätmeveole­pingut kätte saanud, tasub võimalike segaduste vältimiseks jäätmevedaja­ga ühendust võtta.

Veosagedus ja jäätmemahutid

AS Eesti Keskkonnateenused veab kõikidelt jäätmevaldajatelt jäätmeid regulaarselt (graafiku alusel) - vaja­dusel on võimalik tellida lisavedu. Lisaks on kehtivate õigusaktide koha­selt kohustatud kõik jäätmevaldajad omama jäätmemahutit. Jäätmete ko­gumiseks kasutatava jäätmemahuti puudumisel saab soovi korral sobiva mahuti laenutada või osta AS-lt Eesti Keskkonnateenused - vastavast soo­vist palume meid eelnevalt kindlasti kirjalikult teavitada.

Juhul, kui täna rendite konteinerit Jõ­geva Elamu AS-lt, siis ei pea lepingu lõppemisega seonduvalt tagastama renditavat konteinerit Jõgeva Elamu AS-le. AS Eesti Keskkonnateenused võtab korraldatud jäätmeveopiirkon­nas alates 01.05.2014 üle kõik Jõgeva Elamu AS-i omandis olevad kontei­nerid ning jätkab uute sõlmitavate jäätmeveo lepingute kohaselt kontei­nerite haldamist ja rentimist.

Jäätmete kogumiseks tuleb jäätme­valdajal kasutada nõuetele vastavaid kaanega varustatud jäätmemahuteid, mida on võimalik tühjendada tõste­mehhanismi abil jäätmeid kokkupres­sivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmemahutite nõue tuleneb tühjen­damisel kasutatavast vabapuistemee­todist, mille käigus haagitakse kon­teiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjen­dades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.

Vastavalt Rannu valla jäätmehooldu­seeskirjadele võib jäätmete kogumi­seks kasutada 1) plastist ja kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid 80 kuni 1100 liitriseid ratastel kogumis­mahuteid; 2) metallist ja kaanega va­rustatud 1,5 m3 kuni 4,5m3 ratasteta kogumismahuteid; 3) lepingu sõlmi­misel segaolmejäätmete kogumiseks jäätmevedaja poolt tarnitavad kuni 50 liitriseid jäätmekotte, kuhu tohib panna maksimaalselt 10 kg olmejäät­meid.

Tegelikkuses on kasutusel mitmesu­gused käsitsi valmistatud ja vanaae­gsed metallmahutid, mida on võima­lik tühjendada ainult käsitsi. Nõue­tekohane on konteiner, mis vastab ettenähtud kindlatele minimaalsete­le mõõtudele ning mille ees ülemine äär on umbes 5 cm kõrgune. Võttes arvesse töötajate ohutust, tühjendab Eesti Keskkonnateenused AS ainult standardile vastavaid mahuteid. Täpsemat informatsiooni jäätmema­huti parameetrite kohta saab Eesti Keskkonnateenused AS-i klienditee­nindusest aadressil Tähe 108 Tartu, klienditelefonilt 1919 või kodulehelt www.keskkonnateenused.ee.

Konteinerit soetades tuleks tähele­panu pöörata muuhulgas ka mahuti valmistusplastile, mis peaks vas­tu talvekülmadele ja UV-kiirgusele. Kindlasti ei sobi siseruumides kasu­tamiseks mõeldud konteinerid. Soo­vitatav on kasutada tuntud tootjate (SULO, OTTO) konteinereid. Kõige kindlam on soetada või rentida kon­teiner otse jäätmevedajalt.

Konteineri paiknemine ja juurde­pääs

Kogumisvahend tuleb tühjenduspä­eval paigutada mitte kaugemale kui 10 m jäätmeveoki võimalikust pea­tumiskohast. Sõidutee laiuseks peab olema 3,5 meetrit ja kõrguseks 4 meet­rit. 600-liitrised ja suuremad mahu­tid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paik­nevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juur­depääs konteineri tühjendusküljelt. Mahuti transportimist kaugemalt kui 10 m jäätmeveokini ja lukustamata värava või tõkkepuu käsitsi avamist on võimalik tellida tasulise lisateenu­sena, juhul kui jäätmevaldaja soovib kasutada mugavusteenust.

Kui graafikujärgsel jäätmeveopäeval ei ole korraldatud jäätmeveoga lii­detud kinnistul konteinerit nähtaval või kättesaadavas kohas, fikseerib teenindav meeskond tühisõidu, mille kohta esitatakse jäätmevaldajale hil­jem arve.

Talveperioodil ja kevadel teede lagu­nemise ajal võib tulla ette olukordi, kus kinnistule juurdepääs on raske­veokile raskendatud või võimatu. As­jatute tühisõitude vältimiseks palub Eesti Keskkonnateenused AS neid kindlasti enne veopäeva teavitada, kui teeolud ei võimalda kinnistule juurdepääs.

Kogumispunktid Rannu vallas

Hajaasustuse üksikelamute jäätme­valdajatel on soovi korral õigus telli­da oma kinnistule segaolmejäätmete ja paberi ning kartongi jäätmete ma­huti või kasutada kogumispunkti.

Ettemakstud jäätmekoti teenus

Eesti Keskkonnateenused AS pakub oma klientidele, kelle kinnistule juur­depääs on seoses kehvade teeoludega raskendatud või võimatu, lahendust ettemakstud jäätmekotiteenuse näol. Korraga müüakse kliendile aasta tüh­jenduskordade arv jäätmekotte. Ette­makstud jäätmekoti kasutajad sõlmi­vad AS-ga Eesti Keskkonnateenused tavapärase jäätmeveoteenuse osuta­mise lepingu lisa, milles märgitakse konteineri liigiks ettemakstud jäät­mekott, lepitakse kokku kottide arv, üleandmise koht ja veograafik. Jäät­mevaldaja viib ettemakstud jäätme­koti lähimasse jäätmete üleandmis­kohta, mis on märgitud ka lepingu lisas. Jäätmekoti üleandmiseks tuleks jäätmevaldajal kotile kirjutada oma lepingu number või kinnistu nimi.

Tegu on 140-liitrise punast värvi koti­ga, mis on märgistatud vastavate kir­jadega. Erinevus tavalise jäätmekoti lepinguga võrreldes seisneb selles, teenuse hind sisaldab nii jäätmeveo kui ka koti hinda. Teenuse eest tasu­takse ette, mistõttu arvet sellele ei järgne. Ühe ettemakstud koti hind koos käibemaksuga on 0,32€. Li­sandub 140 liitrise mahuti veohind konkreetses piirkonnas.

Ühismahutite kasutamine

Jäätmevaldajad, kes soovivad kasuta­da ühismahutit, peavad sõlmima sel­lekohase ühiskokkuleppe omavahel ja määravad ühe lepingu poole, kes vastutab ühismahuti kasutamise eest. AS Eesti Keskkonnateenused kliendi­teenindusest (e-post tartu@keskkon­nateenused.ee, faks 738 6711, telefon 1919, 738 67 00).

Lisaks toimub 23. mai 2014 kella 12.00 kuni 18.00 Rannu Rahvama­jas korraldatud jäätmeveo infopäev. Infopäevadel on võimalik tagastada vedajale jäätmeveo leping ja esita­da täpsustavaid küsimusi jäätmeveo kohta.

Meeldivat koostööd soovides AS Eesti Keskkonnateenused

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena