Eesti metsakasvatus on Šotimaaga võrreldes palju looduslähedasem
Kohtumisel tõdeti, et metsaseltside edukuse näitajaks on koostöö ja ühiste töögruppide loomine nii metsakasvatajate kui puidutöötlejate vahel, väga oluline on ka teiste huvigruppide kaasamine. Metsaseltside osatähtsus metsanduse arendamisel ning ühise kommunikatsiooni väljatöötamisel on iga aastaga järjest suurem.
Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus rääkis, et mitmetes ettekannetes puudutati ka kaasaegset metsanduse teemat - süsiniku sidumist metsades. Ühiselt tõdeti, et oluline pole niivõrd metsas
akumuleeritud süsiniku kogus, kui akumuleeritud süsiniku abil uue puidu kasvatamine ja selle kasutusse võtmine. Näiteks Austria esindaja ettekandest jäi kõlama mõte, et ükski mets ei seo nii palju Co2 kui majandatud mets.
Aastakoosolekul tutvuti ka Šotimaa metsandusega. Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Margus Paesalu sõnas, et Eesti metsakasvatus on tunduvalt looduslähedasem võrreldes Šotimaa plantatsioonilise metsakasvatusega ja see tuleneb teadlike metsaomanike järjest suurenevast hulgast. Paesalu lisas, et metsaomanik ei ole rumal, metsaomaniku tuleb usaldada ja nii loome me parema tuleviku oma metsadele.
Soome Metsaseltsi juhi Juhani Karvoneni sõnul kuulub tulevik metsanduses sellele, et metsaomanikud on haritud ja nad saavad ise otsustada, kas, kuidas ja mida nad metsas teevad.
Teisel mail alanud kokkusaamise korraldaja oli seekord Kuninglik Šotimaa Metsaselts. Aastakoosolekust võtsid osa Austria, Saksamaa, Eesti, Leedu, Soome, Islandi ja Šotimaa metsaseltside esindajad. Eestit esindasid Eesti Metsaseltsi president professor Hardi Tullus, Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Margus Paesalu.
